Vahetult enne pühi lõppes kandidaatide esitamine konkursile «Järvamaa aasta tegu 2018». Nüüd kuulutavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja välja rahvahääletuse, kus te kõik saate valida välja enda meelest tänavu maakonnale olulise ja erilise teo.

Aasta teole kandideerivad:

  • IM-klubi
  • Järva valla äpp
  • Paide riigigümnaasium
  • Paide teater
  • Saja aasta pidustused Paides
  • Ajalooline rongkäik-rännak «100 aastat Türil»
  • Väätsa vaateaknad
  • Kirna mõis
  • Türi kinnisvara­toetus
  • Parim naismoto­sportlane Kadri Ehamäe
  • Türi ranna­jalgpalli­väljak

 

IM-klubi

IM-klubi on Imavere meeste klubi, mille eesmärk on toetada kogukonna lapsi ja noori ning nende huvitegevust. Põhiliselt tegutsevad mehed Imaveres ja selle lähiümbruses, kuid vajadusel ei pelga abikätt ulatada ka piirkonnast väljapoole.

Mittetulundusühing IM-klubi koondab umbes kümmet meest, kelle seas on põllumehi, ehitajaid, elektrikuid ja neidki, kes on tehnika käsitsemises osavad.

Toetuse saamiseks käivad nad mõõduka tasu eest inimestel abis. Nad löövad käed külge, kui on vaja mööblit tassida, puid riita laduda või kodus pisiremonti teha.

Tööde eest antavast rahast vähemalt poole paigutavad mehed noorte huvitegevusse. Teisi abistades püüavad nad oma ettevõtmistesse kaasata ka noori, et õpetada neile ettevõtlikkust, kohusetundlikkust ja töövõtteid.

IM-klubi mehed kannavad hoolt noortele mõeldud kohaliku krossiraja eest ning innustavad noori seal oma vaba aega seiklusrikkalt veetma.

Ettevalmistamisel on aktiivsusrada, kus talvel oleksid suusa- ja saanirajad, aga suvel saaks ratta ja rulaga sõita.

Järva valla äpp

Järva vallavalitsus tuli septembris välja nutirakendusega, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt elanikega suhelda.

Äpis saab vaadata uudiseid, tutvuda üritustega ja olla vallavalitsusega kontaktis vallamajja minemata.

Samuti teavitavad valla ametnikud elanikke toimingutest ja erakorralistest sündmustest. Lihtsamaks on muutunud ka perearstide ja nende vastuvõtuaegade, aga ka apteekide ja hambaraviasutuste leidmine.

Nädalavahetuseti ilmuvad paljude ürituste ja tegevuste kohta teated äppi nii üle valla kui ka piirkonniti. Vallavalitsus on kasutanud äppi ka küsitluste korraldamiseks.

Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et äpi loomise mõte kasvas välja küsimusest, kuidas jõuda nii suures piirkonnas mugavalt kõigi inimesteni.

Pihelgas lisas, et rakendus pole lõplikult valmis ja areneb kogu aeg.

Paide riigigümnaasium

Pärast kuue aasta pikkust tööd Paidesse riigigümnaasiumi rajamise nimel alustas kool septembris lõpuks tegevust. Uue kooliga seoses on kujundatud ümber linna koolivõrk: endine ühisgümnaasium ja gümnaasium muutusid põhikooliks ning nende endised gümnaasiumiastme õpilased asusid õppima riigigümnaasiumi.

Et riigigümnaasiumil pole veel endiselt oma maja, tegutseb 180 õpilast ajutiselt Järvamaa kutsehariduskeskuse ruumides.

Riigil on plaan ehitada neile koolimaja Posti tänavale endisse tütarlastekooli hoonesse, kus uued õpperuumid peaksid valmima 2021. aastaks. Kooli direktori ametisse asus Urmo Reitav, kes on ühtlasi Viljandi hariduse arengufondi juhataja ja endine ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Paide teater

Augustis alustas Paides tööd kutseline teater, mis kasvas välja Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennust.

Paide kultuurielu asus elavdama kuus noormeest: lavastaja Jan Teevet, projektijuht Harri Ausmaa ning näitlejad Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Joosep Uus ja Ursel Tilk.

Oma käekirja välja töötav trupp tõi juba esimesel hooajal publiku ette neli lavastust. Hooaja avas septembris Kirill Havanski monolavastus «Koletis», oktoobris etendus uuesti 28. lennu diplomilavastus «Richard³» ning novembrist alates on laval trupi ühine avalavastus «Kaitseala». Jõulukuul etendus ka koguperelavastus «Õlest mees õue all».

Peale selle teatas trupp, et suvel viib töö nad muusika- ja teatrimajast sootuks välja, sest just neile on usaldatud võimalus etendada järgmine Vargamäe suvelavastus.

Sünnib «Eesti jumalad», kus teevad kaasa ka näitlejad Peeter Volkonski, Maarja Mitt ja Ilo-Ann Saarepera.

Laval ülesastumise kõrval avasid Paide teatri näitlejad noorte teatristuudio, et juhatada ka noorem põlvkond näitekunsti juurde.

Saja aasta pidustused Paides

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul olid ka Paides pidustused. 24. veebruaril peeti linna keskväljakul vabaõhuaktust, kus linlastele pakuti teed ja kringlit. Esinesid Paide gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi lastekoorid, kõne pidasid Paidest pärit välisminister Sven Mikser, Paide linnapea Priit Värk ja ajaloolane Ründo Mülts.

Seejärel saabus keskväljakule soomusauto, mille pealt luges Paide ühisgümnaasiumi õpilane Romet Jürgenson ette «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele».

Pärast seda kõlas Eesti hümn, mille saatel tõusis raekoja tagant õhku sinimustvalge kuumaõhupall ja kõlasid aupaugud.

Edasi suundus rahvas Paide Püha Risti kirikusse, mille Eesti vabariigi 100. aastapäeva oikumeenilisest jumalateenistusest võttis president Kersti Kaljulaidi kõrval osa ka peaminister Jüri Ratas ning paljud teised riigitegelased ja külalised.

Raekojas sai vaadata sada aastat tagasi Paides trükitud iseseisvusmanifesti originaali.

Ajalooline rongkäik-rännak «100 aastat Türil»

Tänavu 9. juunil oli kevadpealinnas Türil kultuurikeskuse eestvedamisel suurejooneline ajalooline rongkäik-rännak «100 aastat Türil», mis tõi pealtvaatajate ette linna ajaloo. Uhke kolonn läks liikvele Jaama tänavalt ja suundus läbi kesklinna lauluväljakule. Näha sai Türi ajaloos olulisi hetki alates Laupa mõisahärra Taubest päris hobukaarikul kuni tänapäevase tehnikani välja.

Kujutatud oli Türi vanemat aega: rongkäigus liikusid raudteelased, pritsimehed ja kaitseliitlased. Näha sai ka poliitilist segadust, alevivalitsust ja 1926. aasta linnakodanikke.

Linna silti oli lubanud tulla kandma kunagise linnapea Ants Viirmaa poeg. Rännak kujutas ka raadiomasti valmimislugu, raskeid sõjaaastaid.

Kolonnis veeres läbi linna nõukaaegne tehnika alates mootorratastest kuni traktorite ja kartuli lahtiajamise masinateni välja. Rännakus osalesid ka 60ndate Türi ettevõtted oma sümboolikaga.

Väätsa vaateaknad

Juba teist aastat pani Väätsa kogukonna rahvas Lauri Läänemetsa ja Rait Pilipenko eestvedamisel jõulude ajaks rahvamaja aknad särama. Kui esimesel aastal kaunistati ära üheksa akent, siis tänavusteks jõuludeks juba 30 akent nii maja esimesel kui ka teisel korrusel.

Ettevõtmine on tuule tiibadesse saanud maailmakuulsate kaubamajade vaateakende jõuluaegsest kaunistamisest.

Paljud aknad pakkusid uudistajatele liikuvat vaatemängu. Selles abistasid väätsalasi MTÜ Spark Makerlab asjatundjad, kes tõid kohale hulk mootoreid. Mänguliselt kasutati ka valgustust, mis tooks akendel eksponeeritava pimedal ajal paremini esile.

Väätsa meelitas väikse kiiksuga tava abil jõulude eel alevikku käima rohkelt rahvast. Väätsa vaateakendest on saamas kohalik üritus, mida üldsus jõulude eel juba huviga ootab.

Kirna mõis

Paide ja Türi vahel asuv Kirna mõis, mis aastate jooksul on korduvalt omanikke vahetanud ja mõne aja ka tühjalt seisnud, on justkui uuele elule ärganud. 2018. aasta jooksul on Kirna mõisas olnud rohkesti tasuta loenguid, töötubasid ja teisigi ettevõtmisi, mis vaimse ja füüsilise tervise edendusel toetusid teadusele.

Samuti tegutseb mõisas kohvik, mis pakub tervislikku ja kohalikust toorainest valminud toitu. Hubane toitlustuskoht on kujunenud sedavõrd populaarseks, et vaba päeva või õhtut, mil kohvik reserveeritud poleks, on keeruline leidagi. Kes on suutnud endale koha laua ääres välja võidelda, ei pea pettuma, sest road viivad keele alla.

Tänavusel Järvamaa tervisefoorumil kuulutati välja ka aasta tervisetegu, mille tiitli saajaks osutus just Kirna mõis.

Ettevõtjad Tuuli Org ja Reimo Lilienthal usuvad, et terve ühiskond algab tervest inimesest ning püsiva sisemise õnne eeldus on isikliku vastutuse võtmine.

Mõisas peetud loengud on kõik teaduspõhised, kaasatud on spetsialiste, kes küll suudavad näha tervist ja heaolu mitme vaatenurga alt, kuid ei tegele ebateadustega. Loengud on olnud tasuta, samuti on võimalik neid veebis järelvaadata.

Türi kinnisvara­toetus

Sügisel jõustus Türi vallas kodutoetus, mis katab kuni 40aastastel kinnisvaraostjatel kuni 20 protsenti uue kodu ostuhinnast.

Nii on võimalik noorel perel soetada Türi valda endale kodu kuni 8000eurose soodustusega.

Toetust makstakse neile noortele, kellel Türi vallas korterit või maja polnud. Pered peavad seal elama vähemalt viis aastat.

Türi valla 2018. aasta eelarves on selleks toetuseks ette nähtud 40 000 eurot ja 2019. aasta eelarves 100 000 eurot.

Kuu aega pärast toetuse kehtima hakkamist tunnistasid kinnisvaramaaklerid, et nii suurt huvi sealse kinnisvara vastu poleks nad uskunud.

Esimese kuuga oli vallavalitsusest toetust küsinud viis inimest ja kaks taotlust oli ootel.

Parim naismoto­sportlane Kadri Ehamäe

Tallinnas olnud pidulikul üritusel kuulutas Eesti mootorrattaspordi föderatsioon välja aasta parimad sportlased.

Naistest kuulub aasta parima motosportlase tiitel Türi vallast pärit Kadri Ehamäele.

Hooajale tagasi vaadates ütles Ehamäe, et see oli talle väga raske ja töökas. «Sel aastal panime põhirõhu välisvõistlustele ja see kõik tõi kaasa palju uut. Oli palju rõõmu, kuid ka palju raskusi,» lausus ta.

Ehamäe lisas, et jäi üldpildis hooajaga rahule, kuid eks sisimas ikka kripeldas mõni asi, mida oleks saanud paremini teha. «Ilmselt kogu aastale tagasi vaatan ma suure uhkusega, sest suutsin end palju näidata,» ütles ta.

Türi ühisgümnaasiumi vilistlane, Änari külast pärit ja praegu Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppiv Kadri Ehamäe osalus MMil oli üles seatud ka aasta mototeo kandidaadina.

Türi ranna­jalgpalli­väljak

Suve lõpus avati Türi tehisjärve ääres Järvamaa esimene rannajalgpalliväljak.

Türi valla kodulehe andmetel tekkis mõte Türile rannajalgpalliväljak rajada vallavolikogu liikmel Tanel Viljatil ja tema sõbral Rasmus Romandil möödunud aastal.

Mõlemad mängivad juba viiendat hooaega Eesti rannajalgpalli esiliigat Türi nime all, aga treeninguvõimalus seni Järvamaal puudus. Nii otsustasidki nad asja käsile võtta ja ära teha.

Augusti alguses antud inter­vjuus sõnas üks eestvedajatest, Tanel Viljat: «Hakkasime mõtlema ja uurima, mis oleks väljakule hea koht. Nagu nimetus ütleb, siis rannajalgpall peaks ikkagi rannas olema. Koos Türi vallavalitsusega leidsimegi Türi tehisjärve äärde sobiva ja kena koha.»

Eesti rannajalgpalli koondise peatreeneri Kristian Marmori meelest oli ala jätkusuutlikkust arvestades Kesk-Eestisse väljakut rajada ülioluline. «Kindlasti oli kohalikule meeskonnale sellest palju kasu, sest nüüd ei tule enam mujale trenni sõita ja saab nii-öelda koduliival treeninguid läbi viia,» lausus ta.

 

Hääletamisvõimalused  SIIN

Hääletus lõpeb 17. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja 25. jaanuaril.

Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub juba kuueteistkümnendat korda.

 

Artikkel pärineb Järva Teatajast