Austatud Järvamaa elanikud, head kohalolijad!
On tore ja rõõmus Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul kohtuda, vaadata silma omadele inimestele, jagada rõõmu ja loomulikult on täna heameel, et saame jälle tunnustada ka Järvamaale palju andnud ning meie ellu sügava jälje jätnud kodanikke. Suur aitäh tehtud tegude ja meie ühise elu parandamise eest nii tänastele aumärgi saajatele kui kõigile teistele: tublile Järvamaa ettevõtjale, õpetajale, lauljale-tantsijale-kunstnikule, sportlasele, ehitajale, bussijuhile, teenindajale, külavanemale ja sädeinimesele, ametnikule ja poliitikule. Meie kõik oleme oma Eesti riigi taasloojad iga päev! Soovin kõigile nii siin saalis kui kogu Järvamaal õnne kodumaa sünnipäeval, me oleme õnnelik rahvas, vaba ja uhke!
Eesti riik, see on meie maa ja rahvas, meie Järvamaagi on tükike sellest Eestimaast. Vahel on tõepoolest nördimust tekitav, kui riigi vaade Järvamaast üle libiseb – nii hüüdis meie viimane maavanemgi ühel eelnenud Eesti Vabariigi sünnipäeval üsna ahastavalt riigi poole. Vaatame statistikat ja kalke majandusnäitajaid: meil on siin Järvamaal 30 000 ja natuke pealekauba inimesi, ehk 2,3 % Eestimaa rahvast; meie Järvamaa moodustab umbes 7% Eestimaa pinnast; Järvamaal tegutseb 1,7% kogu Eesti ettevõtetest. Meie maakonna panus Eesti majanduskasvu on üsna tagasihoidlik: Järvamaa sisemajandus moodustab kogu Eesti SKP-st vaid 1,63%. Jääbki siis vaid ohata ja leppida?
Kui aga meenutada Jakob Hurda sõnu, tuleb meil tõdeda, et me ei saa ilmselt kunagi siin Järvamaal suureks ei rahvaarvult ega ilmselt niipea hõisata ka jõukuse edetabelites siis on meil tõepoolest vaid üks tee: olla suur oma vaimult ning rikas ja vägev oma kommete ja tavade, oma kultuuri läbi. Mitte ainult ja vaid rahvakultuuri hoidmise ja arendamise kaudu, milles me olemegi erakordsed kogu Eesti vaates, siinkohal loomulikult suur tänukummardus teile, koori- ja tantsujuhid, kultuuriasutuste mesilaspere, käsitöömeistrid ja juhendajad! Meie Järvamaa kultuur peaks olema ka arvamuskultuuri, koostöökultuuri, aruka talupojamõtlemise edasiviimine nii kohapeal kui riigis. Sellise tammsaareliku visaduse, parimas mõttes eestlase jonni ajamine. Tahaksin, et just sellisena teataks järvakaid, nii üksikult kui üldistatuna. Püüdkem luua Järvamaast see piirkond Eestis, mis on turvaline, kus asjad liiguvad, reeglid toimivad, avatus ja paindlikkus on tegelik, mitte vaid loosung. See on meie tugevus juba täna, jätkakem seda joont.
Järvamaa jaoks oli Eesti sajas juubeliaasta suurte muutuste aasta. Täna võime ilmselt juba julgemalt tõdeda: me jäime püsima. Me ei ole nõrgemad, kui varem: me ei ole õnneks ka vaesemad, isoleeritumad, viletsamad. Hulk uusi ilusaid asju on tehtud, nagu lubati, vahel ehk liigagi uhkeid. Kas sellest aga piisab? Meenutame paavst Franciscuse sõnu: hea elu ei ole sama, mis hästi elatud elu.
Ajal enne kohalike omavalitsuste ühinemist ja ka nüüd, esimese koostegutsetud aasta järel tuleb ikka vahel jutuks, et Järvamaa peaks olema üks omavalitsus. Selle mõtte kandjaid on palju, siinkõneleja nende hulgas. Füüsikast on aga teada, et vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Sama põhimõte ilmneb tegelikult ka meie otsuste ja tegude tagajärgedes, seega soovides ilusat ümmargust palli ja seda hooga puhuma hakates tuleb esmalt võimalikult kindlaks teha, et see olemasolevas ruumis lõpuks kandiliseks ei kujune. Igas ühiskonnas vajavad sotsiaalsed ja kultuurilised muutused siiski teatud aega ja valmisoleku kujunemist – vaadakem kasvõi tule ja mõõgaga läbi ajaloo „kultuuri viimise“ läbikukkunud näiteid.
Olles näinud lähedalt nüüdseks kolmel korral omavalitsuste ühinemisprotsessi, olen endiselt sel meelel, et üheks saamine on ratsionaalne, õigustatud ja vajalik kuid inimlikult ja emotsionaalselt Järvamaa kogukonnale lihtsam ja arusaadavam, kui esmalt saab üheseks sisu, sarnaseks põhimõtted, ühise tegutsemise õigsust ja vajadust näitavad meie tegelikud teod- ja siis vahetame sildid. Selline ühine vaade kodukandile nõuab mõtteviisi muutust ja ei piisa, kui uutmoodi vaatavad Järvamaale meie ettevõtjad ja omavalitsusjuhid, kel paratamatult oskus emotsioonide kõrval nii strateegilisi valikuid kui tulevikuvajadusi silmas pidada. Meie kogukonnad, meie inimesed jõuavad varem või hiljem arusaamiseni, et koos saab rohkem – nii isiklikku kui avalikku raha jõukohaselt teenustesse panustades, mitte vaid tasuta asju nõudes ja lubades; nii kriitiliselt vajalike spetsialistide olemasolu hinnates ja rakendamise põhjendatust kaaludes.
Meie ühiseid vahendeid: raha, ruume, aga eelkõige inimesi ei ole arukas raisata. Ometi me teeme seda sageli, sest teisiti mõtelda ei julge, ei taha või ei oska. Küll me kõik aga õpime, sest teist teed tegelikult ei ole. Pöördun aga siinkohal kõigi meie Järvamaa tublide ja edukate ettevõtjate poole: teie häält on kohaliku valitsemise juures väga vaja, teie kogemused, arusaamine majanduskeskkonnast ja mis siin salata, ka oskus arvutada on meie kogukondlike soovide ja tegelike majanduslike võimaluste tasakaalustajana igas omavalitsuses oluline! Elu teeb korrektuurid ise ju igal juhul, arukate juhtide asi on neid muutusi aga ette näha ning vältida ka valelootuste andmist ning asjatuid ponnistusi.
Paide linn, Järva vald ja Türi vald on esimese aasta jooksul kenasti hakkama saanud. Kõigis Järvamaa omavalitsustes on aastaga paika pandud ühised põhimõtted, uued suunad ning lisaks oleme Järvamaa Arenduskeskuse abiga innustanud maakonnaülesele koostööle erinevate eluvaldkondade inimesed. Usun, et Järvamaa jaoks on lahenduseks just koostegemine, ühistes ülesannetes enda osa täitmine, mitte tühjade ametnikukohtade loomine ega uute avaliku sektori struktuuride ehitamine. Proovime mõtelda tõepoolest nii, et me ise olemegi oma elu kujundajad, me kõik ja loobume lõpuks mõttest, nagu peaks keegi „kõrgemalt“ meid alati ja igal sammul juhtima ja koordineerima. Meil on selleks juba häid näiteid: Järvamaa kultuurinõukoda koondab kõik maakonna kultuuritegijad, üheskoos suudavad nad arutleda nii meie kultuuripoliitika üle kui korraldada meie uhkuseks olevad erilised kultuurisündmused üle kogu Järvamaa, anda nõu omavalitsusjuhtidele ja viidata rahastusvajadustele. Järvamaa koolijuhid, alushariduse juhid, meie spordiinimesed- neil kõigil on olemas vajalikud teadmised ja oskused, Järvamaa omavalitsuste ühine asi on anda neile tegutsemisvabadus, usaldada ja toetada. Loomulikult ka rahaliselt, sest ei Eesti rahvakultuur, rahva tervis ega ühistegevused ole meie ühiskonnas võimalik jätta veel vaid üksikisiku vastutada. Meie, kolme omavalitsuse juhid, oleme ammu sõnades väljendanud valmisolekut koostööks ja mul on hea meel kinnitada, et sellest on tõepoolest juba tuua ka näiteid praktikas. Arenguruumi meil aga kindlasti jagub.
Nõukogude inimene, keda me paljud veel mäletame, deklareeris hulk aastaid uhkelt Mitšurini sõnu uskudes, et me ei oota looduselt armuande vaid võtame need ise. Seda siis mõttega, et loodus tuleb panna tegema inimesele vajalikku, kui tarvis, pöörata jõed teistpidi voolama, võtta hoolimata kõrvalmõjudest maapinnast välja väärtuslik. Meie siin Järvamaal meie väikese Eestimaa pisikesel lapikesel peame minu arvates just vastupidi, hoolega ootama ja tähele panema nii looduse armuande kui õnnelikku juhust, uusi võimalusi ja trende ning olema nendeks tõepoolest ka valmis neid märkama, kinni krabama, hoogu juurde lükkama. Võib ju nimetada õnnelikuks juhuste kokkulangemiseks mitmete tegusate inimeste sattumist Järvamaale ja ka siin sündinud-kasvanud inimeste ettevõtlikkust, mis on toonud nii au kui kuulsust Järvamaale kui tööd ja leiba meie inimestele. Kuid kui me neid algatusi ei toeta, inimeste ideid ei hinda, nende tegemisi ei hinda siis kaotame need inimesed ja ka võimalikud tulevikuväljavaated. Tahan sellega öelda, et kui me ka ei suuda ehk alati olla ise suurte muutuste alustajaks siis seda enam peame olema nende edasiviijateks, kinnistajateks, süvendajateks.
Põliste põlluharijatena teame ka seda, et maapinda, millelt ootame võrsumist ja viljakust, tuleb ka väetada ja hoida ehk teisisõnu, meil tuleb ise anda ka põhjust õnnelike juhuste kokkulangemiseks, soodsaks saagiks ning kestlikuks majandamiseks. Tehkem kõik seda vastutustundega, mõeldes nii endale kui tulevastele eestlastele aga eelkõige rõõmuga, innustumisega ja koostöömeeles.
Soovin kõigile ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva. Elagu Eesti!”
Loe Järvamaa Vapimärkide saajate kohta pikemalt SIIT
Vaata pilte kontsertaktusest SIIT
