23. veebruaril toimus Türi kultuurikeskuses omavalitsuste liidu juhatuse esimehe ja Järva maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtt.

ev aastap2ev

Austatud härra maavanem, head järvamaalased ja kõik saalisviibijad.
Tervitan Teid saabuva Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva puhul!

Oma kodumaa sünnipäeva pidukõnedes tahaks alati hõisata ja kuulutada kogu maailmale, kogu universumile oma rõõmu ja uhkust- meie oma kodumaa, meie vabadus, keel ja kultuur on erakordsed, hindamatud ja erilised! Nii väike, nii ilus ja nii armas on see Eestimaa!

Selle suure rõõmu sisse või tema kõrvale on aga alati peidetud tükikesi kurbusest, pettumustest, kahtlustest ja murest- head Eesti inimesed, mis meist saab?

Mis saab Eesti riigist, meie kodanikest, meie keelest, meie kultuurist? Elu on habras ja muutuv, kodu ja vabadus võivad ühel hetkel olla veel vaid mälestus, mida hingesopis hoitakse- me teame ju seda!

Pole hullemat asja, kui sõjad, mis on röövinud ja röövivad tänaselgi päeval paljudelt inimestelt kogu maailmas kodud, elud, pered ja lootused. Sõda loob ka usaldamatust ja vastamata ootusi inimeste, rahvaste ja riikide vahele. Eestlane, nii ka järvakas on kindlasti lahke, kaastundlik ja abivalmis- me oleme oma kodu ja armsat kodumaad valmis ju jagama, kuid vaid nende inimestega, kes meie väikest maad samamoodi armastama ja kõike eestlastele olulist au sees on valmis pidama. Nii lihtne see tegelikult ongi!

Meil igaühel ja rahvana on palju maiseid muresid, mille täna surume naeratuse varju ja püüame neist üle olla- küllap saame hakkama, küllap sünnib meid rohkem, küllap saame rikkamaks, tublimaks ning kuulsamaks kogu rahvana ja ka ühekaupa.

Ma tõesti usun, et saame! Me juba olemegi.

Seda usku tuleb aga toita ning mitte vaid sõnade, ilusamaks rääkimiste ning teisitimõtlejate häbistamise ning vaikima sundimisega. Dostojevski on kunagi kriitiliselt öelnud- ma ei taha sellist ühiskonda, kus ma ei saa kurja teha vaid just sellist, kus ma saaksin teha igasugust kurja, aga ise ei tahaks seda teha.

Ma ei taha, et Eestis oleks seadusega keelatud olla õel, vihane, kade ja väiklane. Ma soovin, et Eestimaal elavad inimesed ise ei tahaks kiruda, kaevata, käega lüüa ja kaduda nelja tuule poole. Kogu riigis, nii Järvamaal kui omaenese kodus teeme igapäevaselt valikuid. Kui need on õiged, edeneb ja paraneb elu kiiremini, kui valime ekslikult siis kulub selleks lihtsalt aega ning kannatust enam.

Head kaasteelised! Mis saab ka meie oma Järvamaast? Vabadus kujundada meile meelepärast elukeskkonda tähendab nii võimalusi kui ka kohustusi. Kas suur on ilus ja kui suur on parim; kuidas raha saaks rohkem; kuidas paistaksime paremad kaugelt vaadates; kas mulle see tool või see kroon sobiks- nende küsimustega murravad Järvamaal pead mitmed juhiks seatud ja valitud. Sõbrad, need kõik on teise järjekorra küsimused!

Vastutus on võtmesõna. Väljakutse, mida muuta või kuidas teha teisiti, et inimesed elaks ja toimetaks Järvamaal. Oma otsustega anname või võtame lootust ja usku Järvamaa inimesele. Elu Kesk-Eestis ja Järvamaal ei ole vaid arvutustehe- see on suuresti tunne, side, soov tunda end järvakana, kogukonna liikmena, lihtsalt valla- või linnakodanikuna midagi teha ja mõjutada. Kogukond vajab ühist ajalugu ja väärtusi. Seni pole me maakonna ühise identiteedi leidmisel just ülearu edukad olnud. Religiooni- ja suhtlemispsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar on kirjutanud, et ühelt poolt on vahva, et igaühel on oma tõde, aga sellel on ka oht – see ei ühenda. Soovides parimat on meil vaja üksteist usaldada, painutada oma arvamusi ühiste sihtide nimel!

Kohalikud tegusad inimesed igas Eestimaa paigas on kindlasti meie riigile kõige olulisemaks toeks ja parimaks kingituseks. Järvamaa tublimate üle on tihti põhjust uhkust ja rõõmu tunda- igal aastal tunnustame Järvamaa parimaid kodanikualgatuses ja hariduselus, noorsoo-, kultuuri- ja sporditöös. Anname välja Järvamaa elutööpreemiat ja vapimärki. Kõik need inimesed on meile meeldetuletuseks, mismoodi saab, leiab aega ja suudab tahtmise ja hea pealehakkamisega lisaks omaenese asjadele ka seda ühist, Eesti ja Järvamaa asja ajada, teha paremaks enda ja meie kõigi igapäevaelu. Nii ka meie ettevõtjad- oleme tänulikud ja uhked, et te siin Järvamaal olemas olete, siia tulnud olete ja siin püsida suudate- edukad, hoolivad ja visad, väga olulised kivid meie kogukonna alusmüüris, pakkumas teenuseid, tööd ja leiba.

Kuni igas meie vallas ja linnas on selliseid inimesi, häid tegusid ja edukaid ettevõtteid, püsib Eesti riik ja suudame tunda end tegusa, tubli ja areneva rahvana. Soovin kõigile meile tugevat vaimu, eneseusku, visadust ja töökust.

Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäevaks! Elagu Eesti!