7. veebruaril tunnustati Koeru kultuurimajas maakonna kultuurivaldkonna parimaid, preemiad andsid välja Järvamaa omavalitsuste liit ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Järvamaa Omavalitsuste Liit andis kultuuripreemiaid välja kolmes kategoorias: kultuurihoidja, kultuurielu edendaja ja kollektiiv.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu aasta kultuurihoidja preemia sai Eva Linno.

Kultuurihoidja preemiale olid esitatud Tea Saar, Mare Olev, Eva Linno, Kersti Liivak, Anneli Karma, Järvamaa kultuuri nõukoda ja Arvo Kangas.

Eva Linno tegevus on pälvinud kogukonna lugupidamise ja leidnud laiemat kõlapinda ka  maakondlikul tasandil. Tema tegevus kogukonna kultuurielu eestvedajana paistab silma maakonnas läbi Koeru kogukonna inimeste osalemise erinevatel sündmustel kui ka läbi maakondlike sündmuste korraldamise. 2015. aasta sügisest õpib Eva Linno Tartu Ülikooli magistrantuuris kultuurikorraldust. Eval on hästi väljaarenenud sotsiaalsed oskused, suhtlemaks erinevate huvi- ja vanusegruppidesse kuuluvate inimestega. Koerus on tugevalt väljakujunenud traditsioonid, mille jätkamist kultuuritöötajalt oodatakse. Eva hindab kultuuritöös ka maakondlikku tasandit ja innustab kolleege koostööle. Ta valiti 2016. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu juurde moodustatud Järvamaa kultuuri nõukoja esimeheks.

Liidu aasta kultuurielu edendaja preemia sai Monika Kirss, kes on Väätsa põhikooli õpetaja ja Türi kultuurikeskuse täiskasvanute segarühma „Väiksed Viisud“, 1-2. klassi segarühma, 5-7.klasside segarühma „Helleverre visselid“, 7.-9.klasside segarühma „ Visselid“ juhendaja. Tema poolt juhendatavad rühmad on saavutanud kunstiliselt kõrge taseme. Monika ei tee allahindlust endale ega oma tantsijatele. Sära juhendaja Monika silmis kandub ka tema tantsijatesse. Monika tantsurühmad on osalenud Järvamaa laulu-ja tantsupidudel, aga ka suurtel üleriigilistel pidudel: meeste tantsupidu Rakveres, naiste tantsupidu Jõgeval, tantsupidu 2014 ja koolinoorte pidu 2017. aastal. 2018. aastal oli Monika Kirss üleriigilisel Eesti Rahvamajade Ühingu suvelavastuse MÄLUTEMPEL üks rahvatantsude üldjuhte, 2019. aasta maakonna laulu-ja tantsupeol on Monika rahvatantsurühmade üldjuht ja üks ideeautoritest.

Preemiale oli esitatud veel Kaja Kraav.

Parima kollektiivi preemia andis omavalitsuste liit segarahvatantsurühmale „Loomisel“. Rahvatantsurühm Loomisel asutati 2012. aasta sügisel. Oma tuleristsed sai Loomisel 2013. aasta aprillis Paides toimunud Jüripäeval ja samal kevadel Türi staadionil toimunud Järvamaa tantsupeol. Sealt alates on rühm osalenud kõikidel maakonna laulu- ja tantsupidudel. 2014 oli Loomisel läbimurde aasta, rühm pääses laulu- ja tantsupeole oma liigi kümne parima rühma seas.  2015. aastal valmistus rühm esimeseks välisfestivaliks. Koos Paide ühisgümnaasiumi rühmadega tehti ühine kava ja võeti edukalt osa  Kreekas toimunud folkloorifestivalilt. 2015. aasta lõpus korraldas Loomisel Järvamaa rahvatantsupäeva ja Jõulufolki, mida tänaseni meenutatakse väga eduka ja meeldejääva üritusena.

2017. aastal valmis ka Loomisel rühmale loodud Kätlin Merisalu tants „Teineteisele“, millega jõuti uute tantsude konkursil finaali. Rühm sai kiitust paaridevahelise suhtluse eest, märgati tantsijate ühtset liikumist ja kehakeelt.

Tantsurühm lööb aktiivselt kaasa rahvaspordisündmustel. Tantsitud on Ullo Toomi Tantsupäeval, Horvaatia ja Montenegro festivalidel.

2018. aasta suursündmus oli rühmale viienda tegevusaasta täitumise tähistamine heategevusliku tantsulise etendusega „Meie oma lugu“,pälvides selle teo eest Paide linna ettevõtlikkusepreemia.

 

Kultuurkapital andis maakonnapreemiaid välja neljas kategoorias: kultuuritegija, kultuurisündmus, kultuuripärl ja elutöö preemia.

Kultuurkapitali maakonna kultuuritegija preemia sai Sorge, kodanikunimega Margus Tiitsmaa.  Sorge tuli Paide Huvikeskusesse kunstiõpetajaks viis aastat tagasi, olles samas ka aktiivselt tegutsev kunstnik. Tema kaasabil on kunstikoolist saanud mõnusa õhustikuga loovust toetav kunstipesa, mille tegevused kujundavad ja rikastavad ka linnaelu.

Sorge õpetab kunstikoolis lastele nii maali, vormi, kompositsiooni kui ka joonistamist. Ta on laste seas armastatud õpetaja, kes suhtub neisse kui võrdsetesse ja arvestab iga õpilase individuaalsust ja eripära. Ta julgustab lapsi avatud silmadega ringi vaatama, nägema ka maailma peidetud ilu ja väljendama seda julgelt oma loomingus. Sorge eestvedamisel on kunstikooli õpilaste näitused olnud vaadata nii Paides kui ka Türil.

Sorge kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu alates 1997. aastast. Tegevkunstnikuna viljeleb ta maali, installatsioone ja performance’eid. Tema suuremad näitused aastal 2018:
Juunis Türi Kultuurikeskuse kunstigaleriis näitus „Taies“ (isikunäitus)
Oktoobris-novembris Tallinnas Fahle galeriis näitus „Rõõm“ (isikunäitus)
Novembris-detsembris Haus galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „EST“ (osaleja)

Sorge peab väga oluliseks enesetäiendamist. Uute tehnikate ja stiilidega kursis olek on kaht magistrikraadi omava kunstniku jaoks loomulik ja möödapääsmatu asjade käik, sest kuidas muidu saaks ta luua ja teisi looma inspireerida. Järvamaa kunstielu on tänu Sorge panusele oluliselt elavnenud, ta on nõu ja jõuga kaasa aidanud paljudele maakonna kultuuri- ja kunstiüritustele.

Kultuuritegija preemiale kandideeris lisaks Sorgele veel Harri Ausmaa ja lääne-virukas Pamela Maran.

Kultuurisündmuse kategoorias sai preemia Paide teater. Preemiale kandideerisid lisaks teatrile ajalooline rongkäik/ rännak „100 aastat Türil“  ja C-JAM Cellofest ja suvekool.

2017. aasta septembris võeti teatri käima lükkamiseks tööle projektijuht Harri Ausmaa, kellest täna on saanud Paide Teatri juht. Noored paralleelselt kooli lõpetamisega tegutsesid teatri loomise nimel. Lavastaja Jan Teeveti lõputöö „Richard3“ toodi välja Paide Muusika- ja Teatrimajas. Lavastus pälvis nii kriitikute kui ka publiku soosingu. 2018. aasta kevadel lõpetas nii Jan Teevet lavastaja erialal kui ka neli noort tulevase Paide teatri näitlejat lavakooli.

2018. aasta on olnud märgiline – Järvamaast sai teatrimaakond. Paide teatri sünd on Eesti kultuurimaastikul väga erandlik ja eriline sündmus. Paidest on saanud Euroopa ühe väikseima rahvaarvuga linnasid (mitteametlikult kõige väiksema elanike arvuga linn), millel on oma professionaalne teater. Paide teater alustas tööd 2018 aasta 1.augustil. Paide teatrit juhib kuueliikmeline meeskond, kuhu kuuluvad Harri Ausmaa, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Joosep Uus, Jan Teevet ja Ursel Tilk.

Maakonna kultuuripärli preemia laureaat on Tiina Kivimäe.  Tiina Kivimäe on sügava teadmishimuga, lahke, andekas, vaimukas ja töökas juhendaja ning õpetaja. Ta oli 2016. aasta Järvamaa laulu-ja tantsupeo idee autor ja ka lavastas peo suurepäraselt. Samuti oli Tiina 2017. aasta maakonnapeo kooride repertuaari nõustaja ja noorte ideeautorite mentor. 2018. aastal oli ta üks Järvamaa laulu- ja tantsupeo idee autoritest ning lavastaja. Peo idee ja teema kõnetas paljusid ning läks hinge. Tiina Kivimäe teeb väga oskuslikke seadeid ja on ise laululooja. Lisaks paneb ta kokku kontsertkavasid ja korraldab esinemisi nii oma õpilastele kui on ise erinevates koosseisudes esineja rollis.
2016. aasta lõpp andis Tiinale veel ühe väljakutse. Tänaseks on ta ka vanade krabisevate fonode järgi noodistanud koos õe Teaga 21 Kesk-Eesti pillilugu. Noodistused  on trükises „Kesk-Eesti pillilood“ kõigile muusikutele kättesaadavad. Tiina Kivimäe on üks väheseid rahvamuusika propageerijaid Järvamaal. Paide Muusika- ja Teatrimaja Muusikastuudio juhendajana õpetab ka noortele viiulimängu. On tekkimas rahvamuusikaorkester. Lapsed saadavad tema juhendamisel ka oma etteasteid pilliga. Tiina on juba viiendat aastat ka Paide Naiskoori üks juhendajatest, mis on aktiivne koor Järvamaal. Tiina juhendatud ansamblid on esindanud Järvamaad edukalt Alo Mattiiseni Muusikafestivalil.

Tiina on andnud tohutu, lausa hoomamatu panuse Järvamaa kultuuriellu, kultuuripärandi säilimisse ning rahvakultuuri alaste teadmiste edasiandmisesse noortele.

Elutööpreemia sai kultuurkapitalilt Vello Kallandi, kes on tegelenud aukartustärataval tasemel oma kodupaiga Kesk-Eesti kultuuriloo uurimise, jäädvustamise ja tutvustamisega. Arvukate kodu-uurimistööde ja raamatukäsikirjade koostamisele lisaks on Kallandi olnud mitmete koolituste, trükiste ja ajalookonverentside mõtte algatajaks ning teostajaks. Viimastel aastatel on Kallandi tähelepanu pälvinud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas osalenud ja lahingutes langenud järvalaste uurimisel ning nende mälestuse jäädvustamisel. Tarmuka genealoogina on Kallandi selgitanud välja paljude järvalaste põlvnemislood ning vedanud aktiivselt Eesti Genealoogia Seltsi Järvamaa osakonna tööd. Eeltoodule lisaks tuntakse Vello Kallandit ka Järva-Jaani ja Koeru kihelkondade pärandkultuuri jäädvustaja ning vanavara kogujana. Oma kodutallu on Kallandi asutanud vabatahtliku töö tulemusel Jürimardi talumuuseumi, mis eramuuseumina on andnud suure panuse järvalaste eluolu tutvustamisele. Vello tubli ja vastutulelik muuseumipapa, kes Järvamaa kultuuripärandi jäädvustamise näol on teinud ära elutöö, mille vilju saavad noppida nii kaasaegsed kui ka mitmed järeltulevad põlved.

Vello Kallandi tegevust on tunnustatud Järva-Jaani valla vapimärgi, Eesti Genealoogia Seltsi aasta genealoogi aunimetuse ja Eesti Genealoogi Seltsi auliikmeks nimetamisega.

Preemiale kandideeris ka Mati Sadam.

Fotod preemiate kätteandmisest SIIN

 

Lisainfo:

Pipi-Liis Siemann
Järvamaa Omavalitsuste Liit
juhatuse esimees
Tel: 384 8202, 527 9775
vallavanem[at]tyri.ee

 

Liina Lehis
Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kontaktisik
tel 5330 4642
järvamaa[at]kulka.ee

 

Teate koostas:
Helje Mets
Järvamaa Omavalitsuste Liit
Juhiabi
jol[at]jarva.ee