Oleme Ukraina sõja puhkemise tõttu sattunud ärevuse ja hirmu kütkesse. Peaasi.ee meeskond pani kokku mõned mõtted, mille abil oma vaimset vastupanuvõimet tugevdada.

Eriti oluline on pakkuda lastele emotsionaalset turvatunnet, mida saame hoida koos olles, midagi toredat ühiselt ette võttes ning säilitades tavapärase elu rutiine. Hea on ka lastega koos arutada seda, mida saame teha, et enda või teiste olukorda paremaks muuta. Lastel on sageli vahvaid ideid ning rohkelt loovust.

Kindlasti tuleb lastega arutada maailmas toimuvat. Hea on nende käest uurida, mida nad on kuulnud ning vastata küsimustele. Hea oleks rääkida konkreetsetest faktidest eakohasel viisil ning mitte jagada lastele oma tulevikuennustusi või kõige hirmsamaid fantaasiad. Lastele on oluline teada, et koos saame hakkama, kuigi praegu on keeruline aeg.

Näiteks saab väiksematele lastele rääkida sellest, et me ei pea nii väga kartma, kuna Eestil on sõbrad NATOs, kes meie eest välja astuvad ning meid hätta ei jäta. Nii nagu ka meie oma sõprade eest seisame ja neid kiusajate eest kaitseme.

Sõbra analoogiat võib vast kasutada ka nii, et kujutada ette, et meil on hea sõber, keda ründab tõsine haigus. See ei tähenda veel seda, et ise haiged oleme või haigeks jääme. Võime olla küll mures ja proovida sõbrale toeks olla. Meie ja meie sõprade riigijuhid ja diplomaadid teevad iga hetk tööd selle nimel, et meie “haigeks” ei jääks.

Suuremate lastega, kes ka ise aktiivselt infot otsivad või uudiseid jälgivad, peaks samuti toimuva üle arutama ning jälgima, et nad ei puutuks kokku ülemäärase infovooga.

Sedavõrd ebatavaliselt äreval ajal on normaalne, kui tunneme end murelikult, raskem on keskenduda või ka und saada. Normaalne on ka vajadusel tuge küsida, kas oma lähedastelt või spetsialistidelt:

Peaasi.ee

Vaimse tervise tugiliin 660 4500

Hingehoiu telefon 116123

Lasteabi telefon 116111

Koolipsühholoogide tugiliin 1226 (eesti keeles) 1227 (vene keeles)

Vaata ka videost, kuidas ka SA Tallinna Lastehaigla lastepsühhiaater Anne Kleinberg selgitab, kuidas rääkida sõjast nii väiksemate kui suuremate lastega.

▪️ Kui lapsel on küsimusi, tuleb püüda neile vastata.
▪️ Rääkige lapsega ausalt ja temale arusaadavalt.
▪️ Lapsed on nii rahulikud kui oleme me ise. Rääkima peaks faktidest ning enda hirmud, emotsioonid ja fantaasia kõrvale jätma.
▪️ Selgitage, kuidas on lapse enda turvalisus tagatud.
▪️ Halbu tegusid ei peaks otseselt siduma rahvusega laiemalt.
▪️ Laste jaoks on oluline hoida rutiini – murejuttudele tuleb õhtul joon alla tõmmata ja magama minna rahulikult.
▪️ Jälgige, et lapsed ei puutuks kokku häiriva materjaliga ega jääks hirmutava infovoo sisse.