Riigikogu kiitis hiljuti, 17. oktoobril heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega seoses kaob järgmise, 2019. aasta algusest harjumuspärane ning aastaid tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Raha kultuurilt ja spordilt ära ei kao, vaid vastupidi, spordile jaotatavad summad hoopis suurenevad. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab muutuse põhjusi ning tulevikuplaane.

Seadusemuudatuse jõustumisega kaob hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Sellega muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist, et raha jagamine oleks veelgi selgem ning väheneks halduskoormus.

HMNist on raha saanud nii kultuur kui ka sport. Oluline on silmas pidada, et raha kummagi valdkonna puhul ei vähene. Spordis summas hoopis suurenevad. Taotleja peab üksnes teadma, millele ta toetust küsib ning kuhu ta edaspidi oma rahastamistaotluse saadab.

Milline kultuurivaldkonnas asjade seis praegu?

Kultuuris on plaan anda raha jaotamise ülesanne Rahvakultuuri Keskusele (RKK). Praeguse kava kohaselt hakkab piirkondliku kultuuri edendamiseks seotud tegevusi toetama senine rahvakultuuri maakondlik toetusprogramm. Tuleb kohe märkida, et suund on kultuuris osalemisel laiemalt, mitte ainult rahvakultuuril nagu ehk võiks eeldada.

Igal juhul toetab see programm ka edaspidi senist HMNi põhifookust. See on lastele ja noortele suunatud tegevused ning niinimetatud eelprofessionaalsed ettevõtmised. Endiselt jäävad väga oluliseks sellised projektid, mis on maakondade ülesed ning aitavad kaasa kultuurikoostööle eri rahvus- ja keelegruppide vahel. See on küsimus meie ühiskonna sidususest, juurdepääsust kultuurile sõltumatult elukohast või inimese emakeelest.

Taotlusvooru nimi ja täpsed tingimused kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel. Toetuste hindamisele kaasatakse eri valdkondade ja kogukondade esindajad ning riigi esindajad. Protsess jääb avatuks, selgeks, kaasavaks.

Siiani on olnud HMNi jaotava raha aastane maht olnud koos aastaprojektidega kuni 400 000 eurot. Ühtlasi saab Kultuurkapital (Kulka) vastavalt seadusele sihtpäraselt juurde umbes 500 000 eurot, et anda stipendiume loomevaldkonna õppejõududele, kelle loometöö on seotud õpetamisega. Ka see on pikka aega räägitud vajadus, mis nüüd teoks saab.

Kuidas jääb spordiga?

Seadusemuudatus ei anna esialgu täpseid vastuseid, kuidas hasartmängumaksust laekuvat raha jaotatakse ning kes selle üle otsustama hakkab. Jah, eelnõus olev sõnastus on pigem üldine, kuid see ei tähenda, et plaan puuduks.

Varem HMNi kaudu spordile liikunud raha lisatakse plaani kohaselt edaspidi otse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Sellest umbes 600 000 eurot läheb spordialaliitudele EOKga sõlmitava tegevustoetuse lepingu alusel. Spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine hakkab käima otse Kultuuriministeeriumist.  Liikumisharrastuse ja spordiklubide üksikprojektide toetamine käib uuest aastast Kulka kaudu. Spordiorganisatsioonide jaoks tähendab muudatus aastas väiksemat halduskoormust, sest taotlusi ja aruandeid tuleb kirjutada vähem.

Üksiti kinnitame, et spordile ning liikumisharrastuse edendamiseks jagatav raha kindlasti ei vähene. Vastupidi. Näiteks on puudega inimeste katusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks edaspidi kinnitatud kindel protsent hasartmängumaksu laekumisest ning varem nõukogu teenindamiseks läinud raha eraldatakse võitlemiseks kokkuleppemängu vastu. Viimane summa on olnud ligikaudu 50 000 eurot aastas. 

Aasta- ja kuuprojektide kaudu spordile seniajani HMNi kaudu eraldatava raha maht on aastas olnud umbes ühe miljoni euro ümber.

Miks muudatusi üldse vaja on?

Põhjendatud on küsimus, miks poleks võinud samamoodi, harjumuspäraselt jätkata. Sellel on mitmeid kaalukaid põhjusi.

Esiteks, pikema aja jooksul on ilmnenud, et toetuse andjad, keda on mitmeid, rahastavad täpselt samasisulisi projekte. Selle asemel oleks mõistlik, et neid toetusi menetleks üks toetuse andja, kellel on ülevaade valdkonnas toimuvast.

Kõigil, nii taotlejatel kui ka riigil, jääb tarbetut tööd vähemaks. Väheneb taotluste hulk! Väheneb aruandluse maht eri rahastajatele! Kultuuriministeeriumil kui kultuuri- ja ka spordipoliitika kujundajal tekib omakorda veelgi selgem ülevaade vajadustest ning toetuste mõjust valdkonnale. Need on ühtekokku põhjused, miks Kultuuriministeerium on soovinud HMNi kaotamist, kui meil on tegelikult olemas kõik vajalikud valdkondlikud katusorganisatsioonid koos parima kompetentsiga.

Muudatused jõustuvad uuest aastast, 2019. aasta 1. jaanuarist. Kõigist arengutest, võimalikest muutustest ja olulisest, mida iga taotleja peab teadma, hoiavad toetuste andjad aegsasti oma valdkondi kursis.