25. septembril said Paide raekojas kokku Kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskuse ja omavalitsuste esindajad, et arutleda kultuuriteemadel.
Kohtumise eesmärk oli saada infot Rahvakultuuri Keskuse tegevusest ja anda ettepanekuid, kuidas saaks maakonna kultuuritegevusele rohkem kaasa aidata, et tekiks tugevam koostöö.
Ministeeriumi eesmärk oli saada maakondadest vaade, kuidas pärast haldusreformi on kultuuritöö korraldatud.
Järvamaal koordineerib kohalike omavalitsuse ühiselt täidetavaid kultuurivaldkonna ülesandeid Eva Linno, kaasates selleks maakonna kultuuri nõukoja.
Rahandusministeerium on nimetanud kultuurivaldkonna kohalike omavalitsuse ühiselt täidetavateks ülesanneteks: 1) maakonna kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine ning maakondlike arengustrateegiate ja teiste maakonna või regiooni arengueeldusi loovate kultuurivaldkonna kavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine; 2) üleriigiliste laulu- ja tantsupidude maakondliku komisjoni töö korraldamine; 3) koostöö korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste, erinevate kultuuriasutuste ning organisatsioonide, koolide ja teiste institutsioonidega; 4) maakonna kultuurialase ühistegevuse koordineerimine ja korraldamine; 5) maakonna ja kohaliku identiteedi teadvustamine ning kultuuriajaloolise eripära ja järjepidevuse säilitamine ning kaitsmine; 6) maakonna kultuurisituatsiooni analüüs ja arenguprotsessidele hinnangu andmine; 7) kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste, koolide ja teiste institutsioonide nõustamine kultuurivaldkonda kuuluvates küsimustes; 8) kultuuriteabe kogumise korraldamine, analüüsimine, vahendamine ja levitamine.
Enne Järvamaale tulekut külastati Rapla maakonda, kus tõstatus uuesti Kesk-Eesti pärimuskultuuri programmi teema, samuti on Järvamaal soov selle programmi järele. Nimetatud programmi loomine ja rakendamine on Järvamaa kultuurikorralduse arengukava 2014-2020 strateegiline eesmärk ning siinse kogukonna soov. Kolm aastat tagasi tehti Rapla, Järva ja Jõgeva maakonnast taotlus programmi loomiseks, kuid see ei leidnud heakskiitu. Ääremaades on regionaalpoliitika ohus, seetõttu ääremaadele oma programmid loodud, Kesk-Eesti osa on nimetud valgeks laiguks, kuid ka seda oleks vaja toetada ja rahastada aga rahanumbriteni ei ole riigi tasandil seni jõutud. Hasartmängumaksu raha jagamine ei olnud varem väga täpselt reguleeritud, nüüd on regionaalse kultuuritegevuse toetuse jagamine rahvakultuuri keskuses ja on täpsemalt fikseeritud, keskus tegeleb toetuste jagamise menetlemisega, see toetus on eri kultuurivaldkondade ülene ja neid piirkondi, kus pole eraldi kultuuriruumi programme, on võimalik sealt toetada. IV taotlusvoor regionaalse kultuuritegevuse toetuseks avaneb 15. oktoobril ning jääb avatuks 15. novembrini.
Ministeeriumi sooviks on taaselustada regionaalse kultuurikorralduse ümarlaud.
Rahvakultuuri keskus on tänaseks pealinnast Viljandisse kolinud, valminud on ka õppehoone, mis avatakse pidulikult 21. oktoobril.
Kohtumisel osalesid:
Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik, Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhataja Kaja Allilender, Rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa, Rahvakultuuri Keskuse arendusjuht Aires Põder, Türi Kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe, Paide Linnavalitsuse kultuuri,- spordi- ja noorsootööspetsialist Edith Tänavots, Koeru kultuurimaja direktor ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuurikoordinaator Eva Linno, Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Pipi-Liis Siemann, Järva Vallavalitsuse kultuuritöö spetsialist Triin Väin.
Vaata pilte kohtumisest SIIT.
