Tagasiside Järvamaa haridusasutuste toitlustuse hindamise projektile

Eelmisel nädalal sai järjekordselt ring peale sügisel käima läinud haridusasutuste toitlustuse hindamise projektile, kus seekord osalesid Laupa kool, Türi Lasteaed, Väätsa Põhikool ja Väätsa Lasteaed. Projekti lõpus külastati nende koolide ja lasteaedade kööke ning ekspert Anne Kersna andis nippe ja nõuandeid, kuidas muuta köökides töötamine ergonoomilisemaks ning käepärasemaks ja söögisaalid õdusamaks.

Esmase tagasiside põhjal nii hindamismeeskonna kui majade poolelt on rahulolu mõlemapoolne.

Tagasisideraportid valmivad osalenutele jaanuaris 2025 ja parimate tunnustamine leiab aset oktoobris 2025 Järvamaa Tervisefoorumil.

Järvamaal alustati haridusasutuste toitlustuse hindamisega 2023. aasta sügisel, kui projektis osales Paide Sookure Lasteaed, PAIde Lasteaed ja Paide Hammerbecki Põhikool.

Isegi kui tunnustust kohe esimese korraga ei tule, siis kõrvaltvaataja pilk annab kindlasti häid mõtteid menüüde, köökide, personali ja töövõtete osas, mida sageli igapäevaselt toimetades ei pruugi tähele panna.

2024. aastal said „Parim koolitoit” tunnustuse PAIde Lasteaed ja Sookure Lasteaed.

2025. aastal hinnatakse taas haridusasutuste toitlustust ja seekord neljas Järva valla koolis ning lasteaias.

Projekt kestab kokku umbes kolm kuud, millest 4-6 nädalat on haridusasutusel aega täita saadetud eneseanalüüs. Seejärel tutvub hindamiskomisjon materjalidega, lepitakse kokku köökide külastused, mille järel koostatakse tagasisideraport ja valitakse parimad.

Miks on haridusasutuse toitlustuse hindamise projektis osalemine olnud oluline ja mis see on kaasa toonud, saab lugeda järgnevast tagasisidest PAIde Lasteaialt, kes osales projektis eelmisel aastal ja pälvis tunnustuse Parim koolitoit.

Miks otsustasite osaleda 2023. aasta haridusasutuste toitlustuse eneseanalüüsis?

Otsustasime osaleda seetõttu, et vaadata põhjalikult üle oma asutuse toitlustuse arengukohad, st kohad, kus saame pakkuda lastele veel kvaliteetsemat ja paremat toitlust kui varasemalt. Lisaks oli põnev, et meie toimetustele annab tagasisidet erinevate valdkondade spetsialistidest koosnev komisjon, st näha kõrvaltvaataja pilgu läbi enda asutuse arengukohti.

Kas tajusite eneseanalüüsile vastamisel raskusi või oli küsitu kuidagi segane?

Esmalt tundus eneseanalüüs keeruline, kuid meeskonnaga maha istudes ja küsimusi analüüsima hakates olid vastused kiiresti valmis ning lisaks vastustele saime iga küsimusega juba planeerida ka uuendusi ja parendusi. Paraleelselt küsimustikuga koostasime n.ö ideedepanga, millest tulenevalt valmis erinevateks perioodideks tegevuskava, mille järgi täpselt toimetada. Näiteks oli meil tegevuskava jaanuar 2024-mai 2024 ning nüüd septembris koostasime arenguprogrammist tulnud ideede jaoks tegevuskava 2024/2025 õppeaastaks.

Mida eneseanalüüsi protsessi käigus avastasite, märkasite (millele varem ei olnud tähelepanu pööranud)?

Näiteks ühtsete toitlustuspõhimõtete kokkuleppimine ja avalikustamine; tegevuskava koostamine toitlustamise arenguks, selle raames vastutajate ja aja määramine; toitudele atraktiivsete kuid arusaadavate nimede valimine, et toit oleks lapsele huvitav; vanemate lasteaeda sööma kutsumine (mida senini palju koolides rakendatud); teemanädalad, et tuua lasteni erinevate maade maitseid jms.

Kas ja kuidas olete kasutanud tagasisidest saadud informatsiooni oma majas (milliseid muudatusi olete viinud ellu ja kuidas, võib-olla saite kinnitust hoopis sellele, et olete olnud õigel teel ja kuidas siis jätkanud olete)?

Saime nii kinnitust kui uusi ideid, ehk need samad ideed, mida analüüsis ja ekspertgrupi tagasisides saime, panime ideedepanka ning järgemööda võtame ideid ette teostamiseks. Koostasime tegevuskava, mis on vanematele eliis.eu keskkonnas kättesaadav.

Kuidas on täna ehk aasta hiljem toitlustus korraldatud (kas olete eksperdi tähelepanekuid võtnud arvesse, mil määral ja mida sel juhul muudetud või plaanis)?

Kuna meie hinnang ei sisaldanud suuri tähelepanekuid, siis olemegi muutunud loovamaks ja julgemaks, st hakanud mõtlema raamist välja.

Milliseid muudatusi olete viimasel poolaastal teinud või märganud, mida need kaasa on toonud (kas lastelt, vanematelt ja õpetajatelt on tagasisidet; või on vahetunud tervise-, köögi-, vm meeskond)?

Meeskond on jäänud samaks, kuid vanemad on teadlikumad ning kui varasemalt pöörduti hästi palju toitlustamist puudutavate küsimustega, siis nüüd on ilmselt info piisavalt kättesaadav ning selle laadseid pöördumisi on pigem vähe.

Kolm asja, mida eneseanalüüsi tulemusena olete korrigeerinud, muutnud või jätkanud, miks?

Koosolekute dokumenteerimine ning tegevuskava loomine.

Hommikusöökite mitmekesistamine vastavalt rahalisele võimekusele

Vanemate kaasamine (vanemad lasteaeda sööma jms).

Kas soovitate eneseanalüüsi ka teistele haridusasutustele ja miks, milline oli teie parim praktika protsessi jooksul?

Soovitame kindlasti väga! Igasugusteks analüüsideks on alati vaja leida aega, mida sageli haridusasutuses igapäevatoimingute kõrvalt jääb nappima. Taoline programm aga seadis kindlad kuupäevad ja formaadid, mis toetasid seda, et analüüs sai alati tehtud õigeaegselt ning seda ei saanud lükata edasi “homsesse”, kui rohkem aega on. Lisaks taoline koos mõtlemine ja analüüsimine toob välja väga palju uusi ideid. Meie analüüsimeeskond koosnes eri valdkonna esindajaist asutuses- kokad, juhtkond, õpetajad. Lisaks andis hea tagasiside indu ikka edasi pürgida ning mis seal salata, tunnustus oli miski, mida lasteaia kokad hea töö eest olid ära teeninud. Tunnustus, mis tuleb asutuse väliselt on alati motiveeriv ja edasiviiv. PAIde lasteaed on rahul ja tänulik, et saime selles protsessis kaasa lüüa!