Järvamaa aasta Terviseteoga tunnustatakse eraisikuid või organisatsioone, kes on käesoleval aastal kaasa aidanud tervisedenduse tähtsustamisele, teadlikkuse tõstmisele või loonud eeldused inimese tervise edendamisele maakonnas. Tänavu esitati tunnustusele 5 kandidaati ning kõik nad on ka nomineeritud Terviseteo tiitlile.
Kandidaadid ja nende tutvustused:
Järva-Jaani Kool
Järva-Jaani Koolis on juba pea 25 aastat toimunud traditsioonilised olümpiamängud, mis toovad kokku kogu koolipere, et üheskoos sportida ja rõõmu tunda liikumisest. Esimene olümpiamäng peeti 2001. aastal ning sellest ajast alates on see sündmus kujunenud üheks oodatuimaks traditsiooniks. Olümpiamängude peamine eesmärk on toetada noorte sportimisharjumuste kujunemist, pakkuda positiivseid elamusi ja rõõmu liikumisest ning anda igale osalejale eduelamus. Lisaks spordivõistlustele toimub mängude raames ka mitmesuguseid teisi üritusi, näiteks viktoriinid ja meeskonnamängud, mis aitavad avardada teadmisi ning arendada koostööoskusi. Aastate jooksul on olümpiamängudest kujunenud väärt traditsioon, mis õpetab ausa mängu põhimõtteid, sõprust ja vastupidavust. See on sündmus, kus igaüks saab tunda end olümpiasangarina – olgu ta siis võistleja, pealtvaataja või kaasaelaja. Viimased Järva-Jaani Kooli olümpiamängud toimusid juunis 2025.
Kristi Kirss
Alates 2018. aastast on ta korraldanud joogatunde ja -üritusi üle Eesti, peamiselt Järva vallas, aga ka Paides, Türil ja Jänedal. Tema tegevus on hõlmanud nii regulaarseid joogatunde kui ka eriprojekte – näiteks südamekuu matk, kirjanduslik jooga, jooga kogukonnapäevadel ja kooliüritustel.
Ta on algatanud ja kirjutanud projekte töötubade korraldamiseks, kutsudes piirkonda erinevaid praktikud, sh liikumisõpetajad, Vello Vaher, füsioterapeut Kaisa Nõlvak ja traumateadlikkuse koolitaja Jane Snaith. Aastatel 2019–2022 viidi ellu kolm projekti.
Tema eestvedamisel on toimunud üle-eestiline pop-up joogatuur, kus on osalenud ligi kümme joogaõpetajat ja mis on pakkunud elamusi eri paikades. Tema tegevus on leidnud kajastust Postimehes, Järva Teatajas ja Herbazeni podcast’is.
Lisaks on ta panustanud kogukonnaellu vabatahtlikuna, pakkunud joogatunde heategevuslikel eesmärkidel, sealhulgas Ukraina toetuseks, ning kogunud annetusi abivajajatele. Kuigi viimastel aastatel on tema tegevus olnud väiksemas mahus, on plaanis jooga alustajate kursus ning uneteemaline töötuba.
Kristi Mikola
Kristi teeb peaaegu aasta ringselt koolitusi inimestele, kes tegelevad abivajavate inimestega, nii vaimse, kui ka füüsilise erivajadusega. Ta teeb koolitusi reeglina omast vabast ajast. Lisaks on ta väga hea tegevusterapeut, on end pidevalt täiendanud ja sai sel aastal magistrikraadi.
MTÜ Järva-Jaani Discgolfi Klubi
“Discgolfi populariseerimine kogukonnas, maakonnas ja vabariigis”. MTÜ Järva-Jaani Discgolfi Klubi tähistas selle aasta märtsis kümnendat sünnipäeva. 18 rajaga kolme kilomeetri pikkune Võllastele Discgolfi keskus avati aastal 2014. See on Eesti mõistes tipptasemel rada. Kümne aastaga on klubi seda ala populariseerinud niivõrd, et aastate astate jooksul on kasutusi kogunenud tuhandeid. Klubi korraldab järjepidevalt nädalamänge, mis mõeldud rahvasportlastele – sel aastal on toimunud juba mitukümmend nädalamängu, kus osalejate arv jääb tavapäraselt 30 ja 50 vahele. Lisaks neile tegevustele korraldab klubi kaht suurt rahvusvahelist võistlust. Järva-Jaani 100 mais: Mängitakse 100 korvi selleks spetsiaalselt paigaldatud 100 korvilisel rajal Järva-Jaani alevis. Raja pikkus on linnulennul orienteeruvalt 14 km, seega tuleks arvestada vajadusega läbida päeva jooksul ~20-25km. Seda võistlust on korraldatud seitse korda. Maratonirajale mahub võistlema kuni 800 discgolfarit. Sel aastal tehti rekord: esimese päeva 400 kohta registreeriti täis 51 sekundiga! Korraldusmeeskonnas on kuni 15 inimest. Saare teada on see maailmas ainulaadne võistlus, kus radadel on korraga nii palju võistlejaid. Järva-Jaani Open on rahvusvahelise tasemega C-kategooria turniir, mis toimus 13. septembril juba 11. korda. Keskmiselt osaleb võistlustel 150-180 võistlejat. Peakorraldajad on Anti Orgla ja Arto Saar. Mõlemad on olnud nii raja kui võistluste korraldamise juures algusest peale!
Päkapikkude kõnd-jooks Imaveres
Päkapikkude kõnd-jooks Imaveres sai alguse 2018 aastal. Sellest aastast on traditsiooniks
saanud, et iga aasta teisel advendil kogunevad Imavere Saarekuusiku laululava juures
päkapikud ja peavad oma kogukondlikku spordipidu. Aastate jooksul on väljakujunenud oma
päkapikkude laul, selle saatel linetants, päkapikutõotus ja viimasel kahel aastal tehakse
koostööd päris jõuluvana Preedikuga, kes sõidab meile külla oma ägeda autoga. Sellel päeval
on kõigil võimalik end päkapikuks riietuda. Toimuvad päkapikujooksud kõigile, kel vanust 1-
st kuni 101 eluaastani. Peale lühikesi( 80-500 m jookse) kuni 10-ne aastastele, lähevad teele
kõik vanemad päkapikud, läbides kas joostes või kõndides 4 km ehk 2 km Imavere mõisa juures
seisva jõuluvanani ja tagasi. Saarekuusiku laululava juures on võimalus juua teed, süüa suppi.
Kõigil on võimalus ka jõuluvana juures lugeda luuletusi, laulda, tantsida ning jõuluvanaga koos
pilti teha. Mälestuseks sellest kohtumisest jääb näpu vahele väike komm. Kui lund on, siis
sõidutakse kõiki soovijaid mootorsaani ja kelguga. Tegemist on kogukonna üritusega, mis
aastatega toonud kohale ka inimesi üle Eesti. Eelmisel aastal tehti koostööd ka Eriolümpia Eesti
Ühendusega ja projekti „ Kaasav tervistav eluviis koolides“ raames osalesid üritusel ka
erikoolide õpilased koos lapsevanematega üle Eesti. Päkapikujooksu toimumisele panevad igal
aastal õla alla SK Imavere, Imavere Kool, Järva valla Spordikeskus, seenioride klubi“ Kuldne
sügis“, Eesti Piimandusmuuseum ja vahvad lapsevanemad. Meie ürituse hüüdlause on:
Päkapikuks me jääme, jääme!
Urve Rosin ja Maret Oks – kepikõnniringi eestvedajad
Kepid käes ja tuju laes
MTÜ Jaanilaias ( Järva-Jaani päevakeskuses) toimetab kepikõnniring , mille eestvedajateks on tagasihoidlikud, ent väsimatud Urve Rosin ja Maret Oks.
Nende tegevus on kasvanud kaugelt suuremaks kui lihtsalt liikumine. Naised on võtnud eesmärgiks viia inimesed välja koduõuelt, liikumine toimub nüüd üle terve Eesti. Koos grupiga kasutavad nad ühistransporti, et liikuda eri piirkondadesse, kus avastatakse kohalikke paiku, tehakse jalutuskäike, suheldakse kohalikega.
Nende teekonnad on viinud näiteks Tamsalu, Ambla, Rakverre ja mujalegi. Et grupil oleks ka oma nägu, kujundas kohalik ettevõte neile spetsiaalselt T-särgid. Need särgid ei ole pelgalt rõivaese, need on sümboliks liikumisrõõmule ja sellele, et kogukond toetab oma inimesi igal sammul.
See kõik toimub peaaegu olematute kuludega, kasutades nutikalt ära tasuta või soodushinnaga ühistransporti. Retked annavad liikmetele uue hingamise, eesmärgi, värske keskkonna ja sotsiaalse sideme – kõik need on olulised mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervise hoidmisel.
Urve ja Mareti algatus ei karju tähelepanu järele, aga just seetõttu vääribki see märkimist ja tunnustamist. Nende kaudu on liikumine saanud uue tähenduse: see ei ole lihtsalt sammude kogumine – see on elu kogemine.
See algatus võiks olla inspiratsiooniks ka teistele kogukondadele. Ühistranspordi nutikas kasutamine, liikumise sidumine kultuurielamustega, see on suurepärane viis meelitada inimesi rohkem üheskoos liikuma. Sest nemad ei liigu lihtsalt liikumise pärast. Nad liiguvad selleks, et elada.
Tervisetegu tunnustamine toimub Tervisefoorumil 15. oktoobril Väätsa Rahvamajas. Lisaks tunnustatakse sel päeval ka haridusasutuste toitlustuse parimaid. Sündmusel kõneleb vaimse tervise teemadel VATEK nõukogu liige Kristel Päll, Rita Rätsepp esitab ettekande “Kuidas ennetada ja paremini toime tulla vaimse pinge ja tööstressiga” ja meelelahutust pakub Psühhobussi teadusetendus.
Tervisefoorumil osalemine on tasuta ja sinna on oodatud kõik Järvamaa inimesed, keda see päev kõnetab ja kes soovivad kaasa elada tervisedenduse valdkonna tunnustamisele. Osalemiseks on vajalik registreerumine, mida saab teha siin. Registreerimine on avatud 8. oktoobrini.
Järvamaa aasta Tervisetegu antakse välja 2010. aastast, algselt andis seda välja Järva Maavalitsus, seejärel Järvamaa Omavalitsuste Liit ja alates 2022. aastast annab tunnustusi sihtasutus Järvamaa.
Varasemalt on Terviseteo tiitli võitnud:
2024 – Vaimse tervise toetamine Paide Hammerbecki Põhikoolis
2023 – Türi Perepesa
2022 – KõKuta ehk „Kõnni ja Kummarda” kampaania Türi vallas
2021 – Sookure lasteaed
2020 – Ahula pansionaadi avamine
2019 – Paide õhtused rattasõidud
2018 – Kirna mõisa terviseloengud
2017 – Türi elamuspark ja Kõrgessaare kettagolfi rada
2016 – Ilmar Mõttuse täiskasvanute kehalise kasvatuse tunnid
2015 – Tervisematkad Järvamaal
2014 – Järva-Jaani Võllaste kettagolfi rada
2013 – „Ravimtaimete kasvatamine ja tundmaõppimine“ Aravate lasteaias Mesimumm
2012 – Järvamaa lasteaedade tervisealased hea praktika näited
2011 – Tervistav õuesõppeaasta Türi kesklinna lasteaias.
