25. septembril toimub üle Eesti TÖF ehk Teadlaste Öö festival. Tegemist on suurima teadust populariseerivate sündmuste sarjaga, mis 2020. aastal kutsub huvilisi põnevatest ettevõtmistest osasaama juba 15 korda.
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumis on teadlaste öö raames 25.septembril kell 17.00 võimalik kuulata loengut Eesti kõrtside ajaloost sõnas ja pildis. Lektoriks on Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Loengu käigus tehakse juttu Eesti maakõrtsidest, mida on mainitud juba 15. sajandil. Kõrtside areng ja arvukus Eestis on tihedalt seotud mõisate viinapõletamise ajalooga. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul ei ehitatud Eestis viinast saadud rikkuse abil mitte üksnes uhkeid mõisakomplekse, vaid sellest perioodist pärineb ka enamik tänaseni säilinud kõrtsihooneid. Kui 17. sajandi lõpul tegutses Eestis tuhatkond kõrtsi, siis järgmise sajandi lõpuks oli neid juba üle 2000 ning 19. sajandi keskpaiku üle 2600. Kõrtse kerkis kõikjale, kus liikus inimesi: nendega olid palistatud suuremad maanteed, neid ehitati sadamatesse, kirikute ümbrusesse, sildade ja parvekohtade juurde ning isegi taliteede äärde. Kõrts oli talurahva jaoks eelkõige oluline kohtumispaik. Seal kuuldi uudiseid, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid. Alates 19. sajandi keskpaigast kujunesid maakõrtsid laatade keskpunktideks, samuti avati just kõrtsides esimesed maarahva kauplused. Lisaks täitsid mitmed kõrtsid postijaamade ülesannet. Kõrtsipidamine oli ametina küllaltki tulus, mistõttu kõrtsmikud said oma lastele tavapärasest paremat haridust võimaldada. Mitmed Eesti tuntud kultuuritegelased – näiteks Ernst Enno, Friedebert Tuglas, Aleksander Läte – on sündinud kõrtsmike poegadena.
Sissepääs Järvamaa muuseumis toimuvale loengule on tasuta. Ettevõtmist toetab Paide Linnavalitsus.
Lisainfo
Ründo Mülts
SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum
56682165
