2025. aasta parimad ettevõtluses ja kodanikualgatuses on selgunud

Tiina on nagu hea ingel, kes jõuab igasse Järvamaa nurka. Ta jõuab appi sinna ja sel hetkel, kus teda just kõige rohkem vaja on – tuleb, teeb ja panustab, patsutab õlale, ütleb hea sõna, märkab ja kiidab. Teda näeb erinevatel kogukonna üritustel kaasa löömas, olgu selleks Cellofestil juba aastaid tegemas kõike, mida vaja – keedab, koristab, müüd pileteid, valvab lapsi, motiveerib või tegevused Türi Konnamajas (keedab moosi, pühib laudu, sätib ja paneb käed külge). Või Lillelaadal toimetamas, või laulu- ja tantsupeol lapsi saatmas, või Arvamusfestivalil või muudes Järvamaal toimuvates ettevõtmistes. Kui tal on vaba hetk ja teda on vaja, siis on ta kohal ja tegutseb. Lisaks on Tiina justkui Järvamaa saadik, kes märkab pisiasju ja kirjutab neist oma Facebooki lehel lihtsalt, humoorikalt, vahel delikaatselt konnasilmale astudes. Ta märkab nii olukordi kui inimesi, ta oskab pai teha just nendel hetkedel, kui seda vaja on. Ta näeb ilu ja tegusid, ta näeb, kes on selle taga ja oskab neid tegusid ja inimesi märgata. Tiina on justkui üks Järvamaa kaubamärkidest.

Tänu lapsevanemate heategevuslikule algatusele ja ühisele panusele on Paide Sookure lasteaeda ühte rühmaruumi valminud ronimisvõimalustega mängumajad, mis pakuvad lastele aktiivset liikumist, arendavad motoorikat ja loovad turvalise ning inspireeriva mängukeskkonna. 2025 aasta kevadel sündis Sookure lasteaia Vikerkaare rühmas algatus, mis on ehe näide kogukonna hoolivusest, loovusest ja koostööjõust. Rühma lapsevanemad, eesotsas hoolekogu liikme Indrekuga, võtsid südameasjaks rikastada oma laste rühmakeskkonda, et laste päevad lasteaias oleksid meeldejäävad ja last arendavad.Indreku ja rühmaõpetaja Merle eestvedamisel said ideed hoogu ja tööriistad käiku. Lapsevanemad andsid vastavalt pere soovile ja võimalusele rahalise panuse, mille eest soetati ehitusmaterjalid. Lasteaia keldrist sai ajutine töökoda, kuhu lapsevanemad tulid mitme nädala jooksul kas terveks päevaks, lõunapausil või õhtuti kokku, et koos ehitada, saagida, lihvida ja värvida mängumajade detaile. Kõlas naer ja tööhoos vestlused, saadi üksteisega rohkem tuttavaks. Kui detailid valmis algas rühmaruumis majade kokku monteerimine ja ronisvahendite paigaldamine. Lapsed olid lapsevanemate ehitusmängu ajal õpetajatega rühmas või turvalisematel ehitusetappidel vanematel abiks.Ent sellega head teod Vikerkaare rühmas ei piirdunud – vanad sahtelvoodid said samuti uue elu! Need on nüüd uuesti lihvitud ja värvitud rõõmsate ja lastesõbralike värvidega tuues rühmaruumi värskust ja hubasust. Selline uuendus ei ole ainult esteetiline – see peegeldab hoolivust, tähelepanu detailidele ja soovi pakkuda lastele parimat võimalikku keskkonda puhkamiseks.See heategevuslik algatus ei olnud ainult ehitusprojekt – see on hoolivuse, usalduse, koostöö ja kogukonnatunde ehe väljendus. Lapsevanemate vabatahtlik töö, raha, aja ja oskuste panustamine näitab, kui palju võib ära teha, kui inimesed tulevad kokku ühise eesmärgi nimel. Koostöös sünnivad lahendused, mis muudavad laste elu paremaks ja loovad tugeva sideme kodu ning lasteaia vahel.Vikerkaare rühma lapsevanemate heategevuslik koostööprojekt on toonud meie lasteaeda rõõmu, värve ja mängulusti. Valminud mitmeotstarbelised mängumajad pakuvad lastele ronimisvõimalusi, onne ja loovmängu võimalusi, puhkeajal ka puhkamise võimalust kahel korrusel. Vikerkaare rühma algatusest on indu saanud ka teised rühmad. Juba on kuulda ka teistes rühmades lastevanemate poolt soovi oma lastele midagi sarnast valmis teha. Koostöö on edu võti! Ehitusprojekt liitis lapsevanemaid ja õpetajaid. Sellest sai tugev vundament uuteks loovateks ideedeks ja koostööprojektideks, et koos luua keskkond, kus kasvavad rõõmsad ja aktiivsed lapsed. Sookure lasteaia Vikerkaare rühma lapsevanemate projekt on inspireeriv eeskuju, mis väärib tunnustust kui Hea algatus 2025. Koostöös valminud mängumajad on loodud armastuse ja hoolivusega, arvestades laste arenguvajadusi ja rõõmu liikumisest. See on tegu, mis jääb kestma – nii mängumajades kui ka laste mälestustes.

Nominendid: Müüsleri ja Köisi külaseltsi kriisiennetuspäev naabritele ja Türi Playbox 2025

Ettevõte Hunting Grupp OÜ on Albu-Aravete piirkonna kogukondade suurim toetaja. Nõu, jõu ja rahaga on ta abiks elukeskkonna paremaks muutmisel, sündmuste korraldamisel, spordivõistluste läbiviimisel ja korraldamisel, organisatsioonide toetamisel. Elukeskkond: Sel aastal sai valmis Hunting Grupi poolt rajatud tehisjärv, mis parandas oluliselt Albu küla ilmet. Külla sisse sõites on kauni haljastusega kogukonnale avatud veesilm, kus saab ujuda ja mõnusalt  aega veeta,  see parandas oluliselt meie elukeskkonna välisimet ja vaba aja veetmise võimalusi.Männi asumi puude istutamine, Hunting Grupi ja Valeri eestvedamisel heakorrastati Männi asumi haljastust, kus ta kutsus kogukonda ülesse, et istutada ja korrastada räämas ala. Elanikud tulid aktsiooniga kaasa, nii istutatigi üheskoos noori mände ja korrastati võsastunud territooriumit. Kogukonnasündmused ja võistlused:Hunting Grup oma juhtide ja töötajatega panustavad igal aastal Albu kogukonnapäeva korraldusmeeskonnas, aidates korraldada välireklaami, valmistavad ette peoplatsi, abistavad transpordiga. Valeri koos oma meeskond ja perega panustavad lisaks ürituse õnnestumisse, et võistlustel oleks ikka osalejaid.Aasta küla kandideerimise protsessis pani Hunting Grupp oma õla tugevalt alla, oli korraldustiimis, aitas tehnilistes küsimustes, võõrustas külalisi ja žüriiliikmeid, korraldas aktiivsedi tegevusi. Kaalepi küla kogukonnapäev- Hunting Grupp panustab igala aastal korraldamisse ja läbiviimisse.Kaalepi küla kogukonnapäev- Hunting Grupp panustab igala aastal korraldamisse ja läbiviimisse.Jäägri Villa võrkpalli võistlussari Aravetel- Hunting Grupp on suurtoetaja, sellel hooajal kannab see Hunting Gruppi kuuluva Jäägri Villa nimetust. Võistlus on mõeldud segavõistkondadel ja innustab eri vanuses inimesi liikuma, sportima ja tervise eest hoolt kandma.Noorte toetamine:Valeri ja Hunting Grupp OÜ on sponsoriks meie piirkonna  sihikindlatele, töökatele  ja oma eesmärgi poole liikuvatele noortele tippsportlastele, kes kuuluvad ka Eesti koondisesse.Mehis Udam, laskesuusataja Õnnela Rodendau, murdmaasuusatajaKaarel Kasper Kõrge, murdmaasuusataja. Organisatsioonide toetamine: RR Suusaklubi- klubil on alati võimalik kasutada oma vajadusteks (võistlustele ja treeninglaagritesse sõiduks) väikebussi, Jäägri Villa ruumides saavad toimuda suusklubi koosolekud ja sündmused. Hunting Grupp sponsoreeris ühise treening- ja võistlusdressi soetamist. On südamega klubi ettevõtmiste toetaja. SK Vargamäe- korraldab vabariikliku tasemega ja rahvusvahelisi tõstevõistlusi, Hunting Grupp on olnud aastaid nende võistluste sponsor. SK Vargamäe- korraldab vabariikliku tasemega ja rahvusvahelisi tõstevõistlusi, Hunting Grupp on olnud aastaid nende võistluste sponsor.Jahindusselts- Hunting Grupi abiga on rajatud kohaliku jahipiirkonna jahimeestle jahimaja, mida saavad kasutada kõik liikmed.

Muu: Albu kool giidi- ja reisiklubi toetamine transpordiga. Albu kooli, Albu, Aravete, Ahula, Järva-Jaani lasteaia õpilastele Jäägri Villas loodusteemaliste külalistundide läbiviimine. Ideede genereerimine, mida saaks kogukonna jaoks üheskoos paremaks teha nt toidukapid. Hunting Grupi kohta võib öelda, et nad on vastutustundlik, kogukonda toetava ja panustav ettevõte, kes teeb kõike pühendumusega ja äärmise korrektsusega. Kogukonnal on kellele toetuda ja hindab seda panust ja abi väga kõrgelt.

Nominendid: Keerdus OÜ ja OÜ Paistevälja

Viru Küla Seltsiga tutvumiseks ei pea sõitma Virumaale – hoopis Järva valla ja Paide linna piirile jääv Öötla mõis on koht, kus seltsi tegemised aset leiavad. Viru Küla Selts loodi 25 aastat tagasi kahe naaberküla, Vodja ja Öötla elanike algatusel. Nimeks valiti kompromissina kahe küla piiril asunud Viru talu kõrtsi nimi.Tänavu oma 25. sünnipäeva tähistanud seltsi tegevus on olnud järjepidev ja jätkusuutlik. Seltsi tegusad liikmed on võtnud südameasjaks pakkuda kodukandi inimestele sisukaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja kogukonna arendamiseks. Aasta jooksul on korraldatud mitmeid õpitube, talguid, väljasõite, külaliste vastuvõtte ning traditsiooniks saanud suvine pereüritus. Mõisa on loodud on väike koduloomuuseum.Seltsi eestvedajad on toetanud ka Peetri Rahvamaja, mille tegevus oli viimastel aastatel soiku jäänud. Lisaks hoolitseb selts Öötla mõisapargi eest ja on asunud korrastama ajaloolist mõisahoonet. See on olnud suur väljakutse, kuid tänu järjekindlale projektide kirjutamisele ja saadud rahastustele on suudetud palju korda saata.Üks suurimaid saavutusi sel aastal oli projekti „Öötla mõisa puurkaevu, vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine, kogumismahuti paigaldus“ edukas elluviimine. Tänu PRIA LEADER meetme ja Euroopa Liidu kaasrahastusele on mõisas nüüd olemas puurkaev, veetrass, kanalisatsioon ning kaasaegne tualett – sellist mugavust pole seltsimajal olnud tervelt 24 aastat.

Kristina on Taikse külaseltsi ja seltsimaja tegevuste eestvedaja juba aastaid. Seltsimajas on tema eestvedamisel ja kirjutatud projektide toel tehtud hulgaliselt parendustöid, uuendatud on põrandaid, valgustuis, wc-d, õue on ehitatud terrass, maja ümbrus on hooldatud ja hoolitsetud. Majas toimuvad ettevõtmised toovad kohale inimesi lähemalt ja kaugemalt, olgu selleks siis tantsuõhtud, maaliring, laste kokkamised, turvalisuse koolitus vms. Taikses toimub kogu aeg ja selle toimuva mootor on Kristina. Juba aastaid ei piirdu Kristina ainult Taikeses tegutsemisega – üle Järvamaa on tuntust kogunud öökohvikute kolmapäevad, mis on andnud inimestele võimalusi avastada paiku, kuhu igapäevaselt ei satu, maitsta hõrgutavaid maitseid ja nautida head seltskonda. Lisaks on Kristina aastaid vedanud eest Väärikate Ülikooli Järvamaal, ka seal ei piirdu ta vaid loengutesarjaga – tema eestvedamisel on eakad saanud kodudest ja oma küladest välja, ta on viinud neid tutvuma Eestimaa erinevate paikadega. Kristina on kindlasti üks Järvamaa sädeinimene, kes oma pöörased ja põnevad ideed ellu viib, haarab endaga kaasa suure hulga inimesi, pakub üllatusi ja elamusi.

Samliku Pekker OÜ on tegutsenud juba pikka aega, kuid Türil said nad tuntuks alles hiljuti, kui avasid oma pagarikoja Kaare tänaval. Enne seda teati nende tooteid tänu Türi OTT-ile, kus nad mitu hooaega müümas on käinud.

Uue pagarikoja avamine just Türile oli pikalt kaalutseltud otsus, sest perekond ise on Pärnumaalt ehk Vändra kandist, kus nende küpsetamine ka alguse sai. Türi inimesed on nende tooted kenasti vastu võtnud ja pagarikoda on vaatamata selle kaugusele kesklinnast, hästi vastu võetud ja tee sinna endale selgeks tehtud.

Raido ja Eva “”leiutavad”” pidevalt uusi tooteid, et sortiment ei muutuks igavaks ja üksluiseks. On loomulikult nö.””leivanumbrid””, mis alati ja igaühele sobivad ja neid küpsetatakse alati igaks OTT-iks ja ka pagarikoja tooteriiulisse, kuid uued tooted on alati ostjatele rõõmu valmistanud.

Iga nende toode “”on tunda saanud pagari kätt”” ja seepärast võib nimetada kõiki nende tooteid käsitöö supertulemusteks 🙂

Baltic Fence OÜ tegutseb aastast 2002. OÜ Baltic Fence on puidust aiamoodulite, aiapaviljonide ja muude puidust aiatoodete tootmisega tegelev ja ekspordile orienteeritud ettevõte.

2024. aastal oli müügitulu 2 milj. eurot. 2023. aasta müügitulu 1,3 milj. eurot.

2024. a. müügitulust moodustas 54% (39% 2023) eksport ja 46% (61% 2023) müük Eestis. Ekspordist suurema osa moodustas müük Suurbritanniasse, Islandile ja Rootsi. Ettevõtte 2024 majandusaasta lõppes kasumiga 124 077 eurot.

Keskmine töötajate arv 2024. aastal oli 27 (22, 2023a) töötajat, tööjõukulu koos sotsiaalmaksuga oli 628 tuhat (440 tuhat, 2023a) eurot.

2025. aasta põhieesmärgiks on olemasolevate toodete edasiarendamine ja uute innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamine. Lisaks olemasolevatele müügikanalitele panustatakse rohkem uutesse müügipiirkondadesse, seda eriti väljaspool Euroopa Liitu

(näiteks USA ja Jaapani turule).

Kirna mõis OÜ põhitegevusala on Kirna mõisa ja tervendavat väge pakkuva pargi valdamine. Ettevõte pakub turismiteenust: võtab vastu turismigruppe, pakub giiditeenust, üürib välja mõisa ruume, korraldab seminare, koolitusi ning kultuurisündmusi. Kirna mõis on unikaalne nii oma muinsuskaitsealuse arhitektuuri kui ka tervise- ja kultuuriedendusele suunatud tegevuse poolest.

 Kuigi viimastel aastatel on eriti suurt kõlapinda saanud Kirna tulbifestival ja kõik sellega seonduv, on tegelikkuses rajamisel omamoodi hingekosutus- ja tervisekeskus, kus pakutakse sobivaid tegevusi nii vabas õhus kui ka mõisa ruumides sees. Nii korraldataksegi hulgaliselt erinevaid teemakohaseid üritusi – maagilisi gongikontserte ja -meditatsioone, tantsu- ja helirännakuid,  väemaalimisi ja muud sarnast, aga ka mõne tippesinejaga eksklusiivkontserte ning gurmeeõhtusööke. Kõigil neil sündmustel on rohkelt huvilisi. Kultuurisündmused toimuvad alati täismajale, mis annab tunnistust, et turule on planeeritavat toodet vaja. Tänu omanäolisele programmile ei konkureeri Kirna mõis siiski Türi, Paide ja teiste piirkonna kultuuriasutustega.

Tänu aktiivsele arendustegevusele, selgelt eristuvate sündmuste korraldamisele (nt Tulbifestival) ja mitmetele tunnustustele on Kirna mõis jõudnud paljudesse meediaväljaannetesse ja teleuudistesse. Tegemist on tõeliselt silmapaistva tegijaga.

—-

Kirna mõis on viimase 6 aasta jooksul kujunenud Järvamaa üheks külastatuimaks sihtkohaks, ühendades ajaloolise-, arhitektuurilise- ja kultuurilise pärandi, pakkudes tervise- ja heaoluteenuseid (roheteraapia, vaimsed praktikad) ning maitseelamusi.

Juba 6 korda toimunud Tulbifestival toob iga aasta mais Järvamaale mitukümmendtuhat inimest Eestist, Soomest ja Lätist, ning on kujunenud üheks Eesti tuntumaks kevadpeoks.

Kirna mõisa Tulbifestivali kajastatakse iga aasta kõikides Eesti telekanalite uudistes ja on mai kuus kõige pildistatavam ja sotisaalmeedias jagatavam sündmus Eestis.

Kirna mõisas toimuv on kogukondlik algatus ja tegutseb osaliselt vabatahtlike toel.

– 2025a. aprillil anti Rüütellkonna hoones Eesti Mõisate ühenduse presidendi poolt Kirna mõisale üle uuendusliku mõisamajandamise tunnustus.

– 2025a. 24. septembril, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Elustiili auhidade pidulikul galaõhtul valiti 4 kuud kestnud rahvahääletusel Kirna mõis Eesti parimaks vaatamisväärsuseks ja Tulbifestival parimaks sündmuseks.”

Seda ettevõtet on nii palju tunnustatud muude märgiste ja tunnustustega, et aeg on anda neile Järvamaa aasta turismitegija tunnustust! Kohvik-resto Ajatu. Eesti peresõbralik toidukoht 2025, kokandusmaailma tunnustus Falstaff märgis 2024 ja White Guide 2025 tunnustusega ettevõte ja nii edasi ja nii edasi. Iga Türi inimene tähistab seal oma tähtpäeva, iga järvakas viib sinna oma tähtsad külalised. Miks? Sest kohvik-resto Ajatu pakub ajatult puhtaid maitseid, mis on uues võtmes sätitud mõndagi nostalgilisse rooga. Soe ja kodune teenindus seovad kokku ilusad hetked ja elamuse! Värske tooraine ei jäta kompromissideks ruumi ja Ajatu kohviku roogi iseloomustab imekaunis väljapanek taldrikul. Külastajate vastukaja on üdini positiivne. Kohvik korraldab ka õhtusöögiga kontserte, mis müüakse läbi paari tunniga. Kohvikul on ka uuendusplaane, et laieneda. ELUSTIIL DISAIN OÜ omanikud Kaia ja Tarmo Kaugeranna teevad koostööd naabritega ja räägivad kaasa Järvamaa turisminõukoja töös.

Kohviku pidajad on Kaia ja Tarmo Kaugeranna.

Kohvikut iseloomustab kõrge teeninduse tase, teenuste mitmekülgsus, omanäolisus ja atraktiivsus. Ajatud maitsed, soe ning kodune teenindus, mis loovad kokku ilusad hetked ja elamuse! Värske tooraine saab sätitud mõnda nostalgilisse rooga, seda veidike uuemas kuues ja võtmes. Kindlasti ei puudu ka maitserännakud mõnda kaugemasse maailmanurka.

Lisaks toidu lauale kandmisel kasutatavatele nõudele, näeb kohvikus erinevat Tarbeklaasi, Lorupi, vanemate Riia serviiside väljapanekuid.

Kohvik hindab taaskasutust, vanu asju, uusi mälestusi ja koosolemist!

Külastajate vastukaja on üdini positiivne. Kohvikut on külastanud Eesti Peakokkade Ühendus ja avaldanud söögitegijatele tunnustust.

Kohvik meelitab Türile külastajaid mitte ainult Eestist, vaid ka naaberriikidest.

2024. aastal soetati kohvikule Säreveres jõesaarel asuv vana kuivati. Kuivatis on korraldatud juba rida elamusõhtusööke ja kontserte. Kohad broneeritakse kiiresti ja külalisi on olnud kogu Eestist.

Kohvik-resto paistab silma originaalsuse ja kohalike toorainete väärindajana.

https://jarvateataja.postimees.ee/8125772/sarevere-vanas-kuivatis-saavad-kokku-hea-toit-kunst-ja-muusika

Maasikad valmivad puhtas looduses, ilma taimekaitsevahendite ja kunstväetisteta. Kasvatame vaid hoolikalt valitud sorte, mis on tuntud oma suurepärase maitse poolest, et pakkuda teile tõelist maitsekogemust. Eestis on vähe neid, kes kasvatavad maasikaid, varajast kartulit või aedhernest mahedalt. Talu propageerib selgitab oma kodulehel mahetootmist ja mahetootmise eripärasid.

Maasikad korjatakse iga päev käsitsi, tagades nende maksimaalse küpsuse ja kvaliteedi suhte. Kasutatakse ainult Eestist leitavat tööjõudu. Marjade värskuse säilitamiseks on  jahutusruum ning transport toimub jahutusega kaubikus. Talu on aktiivne Türi Talunike Liidu liige ja osaleb liidu tegevustes.

Janno ütleb et tema üheks kliendirühmaks on Türil linna pensionär, kes ostab väikese karbi maasikaid, et meenutada seda maitset, kui kunagi lapsena sai ise peenralt maasikaid nopitud. Türi kesklinna Konsumi kaupluse ees on Janno juba aastaid oma toodangut müünud. Suuremate kogustega tuleb aga sõita Tallinna või Tartu, omaloodud 2000 liikmega Facebooki Mahemaasika grupi tellimusi täitma. Palju on püsikliente, kes käivad ise talus kaubal järel.

Kinnitamata andmetel on Lõhmuse Mahetalu Järvamaal ainuke mahemaasika kasvataja ja Eestis suurima pinnaga mahemaasika ja maheda aedherne kasvataja.

Janno on Soomes põllumajandust ja majandust õppinud, töötas aastaid Soomes asendustalunikuna, kogus kogemusi ja algkapitali ning 2012. aastal lõi Eestis osaühingu ja 2015. aastal alustas mahetootmisega. Türi taluliidu liikmena on Janno oma kogemusi ja teadmisi alati nõus teiste talunikega jagama.

Praegu on talul maid omandis 18 ha, üldse kasutada 30 ha, millest 5 ha maasikaid, aedhernest 3 ha, varajast kartulit 0,6 ha, kõik mahe. Ülejäänud maa on viljavahelduse tõttu rohumaa all. Toodangu jahutamiseks ja säilitamiseks on piisava suurusega külmkamber, transpordiks jahutusseadmetega kaubik. Lisaks põllutööriistad, traktorid ja muu vajalik tehnika.

Hooajatöölisi on registris paarikümne ringis. Varasemalt kutsuti appi ka mõni tööline kolmandatest riikidest, aga praegu on kõik töötajad kohapealt leitavad. Vajadusel pakutakse ka isekorjamise võimalust. Kehvema kvaliteediga saagi puhul on pakutud ka tasuta korjamist, seda just kartuli osas. Kaugemalt tulnutele on vanast aidast renoveerimise tulemusena saanud töölistele sauna, köögi ja magamisruumiga mugav ööbimiskoht. Rae-Nõmme talule liginedes, kus OÜ Lõhmuse Mahetalu viimased viis aastat on tegutsenud, mõjuvad talu värskelt renoveeritud hooned ja uued rajatud maasikapeenrad kui oaas keset kõrbe, tegelikult keset metsa.

Lõhmuse Mahetalu OÜ on Eesti kõige suurem mahemaasikakasvataja – mahemaasikad kasvavad rohkem kui 5 hektaril. Teistel mahemaasikakasvatajatel pole maasikat ligilähedaseltki nii suurel pinnal. Maasikas on mahetootmises keeruline kultuur ja nõuab suurt asjatundlikkust ja palju tööd. Lisaks isaks kasvatatakse veel hernest ja kartulit. Janno on tagasi tulnud oma talukohta ja seda järjest üles ehitanud ja kaasajastanud.

Lõhmuse mahetalu müüb igal aastal oma mahe maasikaid Türil ja klientide puudust ei ole. Pigem on alati järjekord ja vahel saab maasikas enne otsa kui järjekord 🙂 Janno jagab lahkelt ka oma kogemusi ja teadmisi, peaaegu igal aasta on Järva Teatajas temast artikkel, kus ta jagab marjakasvatamise muresid, rõõmusid ja oma kogemusi. Veebileht: https://mahemaasikad.ee, Facebooki Mahemaasika grupp https://www.facebook.com/groups/2669795609956447

Väike pagarikoda Türil on koht, kus pagaritooted valmivad klassikaliste viiside järgi, parimast kohalikust mahejahust ja naturaalse juuretisega. Teame, et iga toode saab olla maitsev ja samal ajal keha toetav. Meie missiooniks on pakkuda käsitööna valminud pagaritooteid, mis ei ole üksnes ülimaitsvad, vaid toetavad kohaliku kogukonna tervist.

Juuretise ilu seisneb selles, et ta on elus. Iga juuretis on täiesti omamoodi, oma iseloomuliku lõhna ja maitsega. See mikrosüsteem, mis ühes juuretises tekib, on mitmete keskkonnast tulenevate faktorite tagajärg. Alustades sellest, millises mullas on teravili kasvanud ning lõpetades sellega, milline on õhk juuretise elukohas.

Juuretisega kergitamine tagab meile kõhusõbralikuma leiva, mida on kergem seedida. Piimhappebakterid, kes juuretises tegutsevad, annavad endast kõik, et meie kehad võimalikult maksimaalselt toitained omastaks, mis ühes leivas on.

PÄRNU, VÄNDRA, TÜRI – kojukanne iga neljapäev.

ÜLEJÄÄNUD EESTI – sulle sobiv Smartpost pakiautomaat igal reedel. Värsked küpsetised paneme teele neljapäeva pärastlõunal.

Ettevõtte asukoht Kaare 25-hoone 8, Türi, 72213 Järva. Seal on lisaks pagarikojale, kauplus kohvik ja korraldatakse juuretise kasutamise töötubasid.

Kogukond on tooted omaks võtnud ja kiitusega ei koonerdata.

Aktsiaseltsi Väätsa Agro põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine. 90% müügitulust moodustab piim.

AS Väätsa Agro Lõõla farmikompleks on Eesti ja Baltikumi üks suurimaid piimafarme ning oma tegevuspiirkonnas üheks suuremaks tööandjaks, seetõttu peetakse oluliseks kohaliku elu edendamist, tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega, tema allasutustega ning piirkonna teiste ettevõtjatega. Oleme toetanud SA Järvamaa Kogukonnafondi, Väätsa Kooli Sõprade Seltsi, Lõõla Küla Seltsi, Väätsa Lasteaed Paikäppa ja osalenud Eesti Meedia korraldatud heategevuskampaaniates.

Tootmistegevusega seoses osaleb Väätsa Agro liikmena Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus ja Järvamaa Põllumeeste Liidus, tähelepanu pööratakse keskkonnakaitsele ja keskkonnasõbralikule tootmisele.