Seekord kood/Järva ruumides peetud täiskasvanuhariduse tunnustussündmus tõi ühte kohta kokku kõik need, kes on tänavu silma paistnud õppimise, koolitamise või õppijasõbralikkusega. Koos aplodeeriti tänavustele laureaatidele ja kandidaatidele, keda sel korral oli kokku 36.
Aasta õppija laureaat – Terje Rosar
Terje lõpetas käesoleval kevadel Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis mittestatsionaarses õppes 12. klassi. Õppima asumise ajendiks oli tööalane vajadus, sest tema ametikohal on nõutav keskharidus. Terje töötab MTÜ Meie tegevusjuhendajana ning on seda tööd teinud veidi üle kahe aasta. Terje puhul on oluline esile tõsta, et tema õppimine ei ole olnud üksnes formaalse haridustaseme omandamine. Õpingute jooksul on ta arendanud oma enesejuhtimise oskust, ajaplaneerimist, õpioskusi ja enesekindlust. Ta on pidanud uuesti kohanema koolikeskkonna, õppimise rütmi ja nõudmistega pärast pikka pausi hariduses. Ega see ka kõik kerge polnud, kuid ta leidis endas jõu pingutada! Ta väärib tunnustust, sest on suutnud ühendada töö, õppimise ja isikliku elu ning jõuda eesmärgini, mis veel mõni aeg tagasi võis tunduda väga keeruline. Terje enda sõnul on õppimine toonud tema ellu palju särtsu.
Aasta õppija eripreemia – Urve Enn
Urve on silmapaistev näide elukestva õppe väärtustest, olles 76-aastasena jätkuvalt üks aktiivsemaid õppijaid oma kogukonnas. Ta on osalenud järjepidevalt Väärikate ülikooli loengutel ning Urve ei ole olnud pelgalt kuulaja, vaid aktiivne osaleja: ta arutleb, küsib küsimusi ning julgustab ka teisi kaasa mõtlema.
Oluliseks panuseks on ka see, et Urve on aastaid toonud loengutele kaasa oma sõpru ja tuttavaid, aidates kasvatada osalejate ringi ning toetades sotsiaalset sidusust kogukonnas. Ta on olnud justkui vedaja, kes innustab teisi aktiivselt elust osa võtma.
Lisaks teoreetilistele teadmistele arendab Urve järjepidevalt oma praktilisi oskusi. Ta on aktiivne tantsurühma “Kuldne Iga” liige Väätsa Rahvamajas, kus harjutab regulaarselt ning osaleb esinemistel. Käesoleval aastal on ta astunud veelgi julgemad sammud: hoolimata varasemast laulmiskogemuse puudumisest liitus ta lauluringiga.
Samuti alustas Urve rahvatantsu õpinguid Paides juhendaja käe all, mis nõuab nii füüsilist vastupidavust kui ka koordinatsiooni ja meeskonnatööd. Urve moto—„väärikas vananemine on osa seiklusest, mida peab nautima“—iseloomustab hästi tema ellusuhtumist. Ta näitab eeskujuga, et aktiivne ja õppiv elu ei lõpe ühegi vanusepiiriga. Tema julgus katsetada uusi asju, olgu selleks laulmine või rahvatants, annab tugeva sõnumi kogu ühiskonnale.
Nominendid
Andra Turro– OÜ Keering, juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja, kes lõpetas 2025. aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistriõppe. Täiskasvanuna õppimine andis talle suurema enesekindluse, parema töö- ja eraelu tasakaalu, uued karjäärivõimalused ning sügavama rahulolu oma erialase ja ühiskondliku panusega.
Ange Tedre– Koeru Lasteaia Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ange lõpetas edukalt Tartu Ülikooli Narva kolledži erialal „koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Kõrghariduse omandamine on Anges kindlasti kasvatanud paindlikkust töö ja isikliku elu vahel ning oskust näha kriisides hoopis uusi lahendusi.
Annela Tikkerbär– Koeru Lasteaia Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ta lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži eriala „koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Tema teekond kõrghariduse omandamisel on suurepärane näide sellest, mida tähendab pühendumine ja sihikindlus täiskasvanueas.
Birgit Jürjens– Türi Vallavalitsuse noorte heaolu spetsialist. Birgit omandas keskhariduse Paide Täiskasvanute Gümnaasiumis. Seejärel läks ta õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse, kus omandas teadmised ja tase 4 kutse tegevusjuhendajana. 2025. aastal läks Birgit edasi õppima Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldust.
Diana Süld– Järvapesa Lasteaia eripedagoog. Ta on äsja lõpetanud magistriõpingud Tallinna Ülikoolis, eripedagoogika erialal. Õpitud eriala võimaldab tal panustada oma erialaste teadmistega Järvamaa mitme asutuse juhtimisega lasteaias. Toetades abivajavaid lapsi ja ka lapsevanemaid ja õpetajaid.
Eve Orlovski– Rocca Al Mare Vodja Individuaalõppekeskuse kokk-öökasvataja. Sel kevadel lõpetas ta Järvamaa Rakenduslik Kolledž koka eriala. Eve väärib esiletõstmist, sest ta on näide täiskasvanud õppijast, kes on võtnud õppimist tõsiselt ja kasutanud seda teadlikult enda arendamiseks. Lisaks ei jää tema õppimine ainult tema enda kasuks, vaid kandub edasi ka kogukonda ja inimesteni tema ümber.
Getter Nurk– OÜ Keering; Sotsiaaltöötaja. Getter asus 2025. aastal õppima Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistriõppesse ning väärib esiletõstmist kui ennastjuhtiv täiskasvanud õppija, kes omandab haridust täiskohaga töö ning pereelu kõrvalt, olles abikaasa ja kolme väikese lapse ema. Õpingute jätkamine on aidanud tal taasavastada motivatsiooni ja rõõmu oma erialast. Kui mõni aasta tagasi kaalus Getter läbipõlemise vältimiseks sotsiaalvaldkonnast lahkumist, siis nüüd töötab ta taas südamelähedasel erialal ning tunneb, et saab teha tööd, mida armastab.
Igor Kotjuh– Järvamaa Rakenduslik Kolledži eesti keele õpetaja; kirjanik ja tõlkija. 2025. aasta sügisel kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. Doktoritöö käsitles kirjandust, identiteeti ja keelelist mitmekesisust. Doktoriõpingute kogemusest kasvas välja SILP – eesti keele kui võõrkeele õppijatele suunatud eksamieelne orientatsiooni ja toe süsteem. Selle eesmärk on aidata täiskasvanud õppijal mõista eksami loogikat, vähendada ebakindlust ja jõuda õpingutest praktilise tulemuseni.
Inna Raudsepp– Türi Lasteaia abiõpetaja. Inna sai noorelt emaks ning elu viis ta olukorda, kus põhiharidus jäi omal ajal lõpetamata. Asudes tööle Türi Lasteaeda abiõpetajana, sai õppimissoov kindla suuna. Ametikohal töötamiseks oli vajalik keskharidus, kuid Inna ei näinud selles takistust, vaid võimalust areneda. Esmalt lõpetas ta põhikooli viimase klassi ning seejärel jätkas õpinguid Türi Ühisgümnaasiumi täiskasvanute õppes. Sellel aastal sai Inna kätte gümnaasiumi lõputunnistuse.
Jane Reiljan-Rajasaar– Türi Perepesa ja Noortekeskuse juhataja ja kaaskiri: Jane lõpetas 2026. aasta kevadel Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppe. Jane Reiljan-Rajasaar väärib tunnustamist aasta õppijana, sest ta on näidanud eeskuju elukestva õppe väärtustamisel ja enesearendamisel. Täiskasvanuna õppima asumine ning magistriõpingute edukas lõpetamine nõuab sihikindlust, vastutustunnet ja suurt sisemist motivatsiooni.
Kaire Õlge – Paide Hammerbecki Põhikooli sotsiaalpedagoog. Kaire on läbinud Arengupsühholoogia kursuse ja „Visuaalkunstiteraapia alused“ mikrokvalifikatsiooni õppekava Tallinna Ülikoolis. Kaire Õlge väärib esiletõstmist, kuna on pühendunud enesearengule ning kasutab omandatud teadmisi teadlikult oma igapäevatöös põhikooli sotsiaalpedagoogina. Õppimine ja enesetäiendamine on aidanud tal täiendada professionaalseid oskusi ning veelgi enam mõista laste ja noorte arengut, vajadusi ja toetamisvõimalusi.
Kaja Kaasik-. Kaja on viimased viis aastat töötanud kogemusnõustajana Paify teraapiakeskuses. Oma töös peab ta oluliseks professionaalset arengut ja pidevat enesetäiendamist. Ta on viimasel kahel aastal aktiivselt osalenud erinevatel kursustel ja täienduskoolitustel, tänu millele on Kaja teadmised ja oskused järjepidevalt kasvanud ning ta tunneb, et suudab olla klientidele paremaks toeks, mõista nende vajadusi sügavamalt ning vajadusel suunata neid edasi teiste teenuste juurde.
Kathleen Allmere– Koeru Lasteaed Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ta lõpetas koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala ning see annab kindluse edukalt konkureerida tööturul. Ülikooliõpingud on andnud Kathleenile professionaalse raamistiku mille baasil toetada iga lapse arengut lasteaias.
Kirsti Karlson– Koeru Lasteaed Päikeseratas õpetaja. Kirsti omandas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2025/2026 õppeaastal lapsehoidja kutse tase 5. Ta oskab nüüd veelgi süsteemsemalt hinnata ja analüüsida laste arengut, märgata varakult erivajadusi või arendamist vajavaid valdkondi ning reageerida neile professionaalselt.
Lia Aigro– Koigi Kooli sotsiaalpedagoog. Varasemalt on ta lõpetanud sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldamise eriala. Hetkel õpib ta Tallinna Ülikoolis andragoogika magistrantuuris. Lia Aigro on tulnud tagasi oma lapsepõlvekoju ning õpingute kaudu leidnud uue suuna oma töömaastikul. Kuna maapiirkonnas on töökohtadega keeruline, siis õpingud sotsiaaltöö valdkonnas andsid rohkem võimalusi.
Maarja Keerd– Keerdus OÜ tegevjuht. Viimase kahe aasta jooksul on Maarja osalenud mitmetel tööalastel ja enesearengut toetavatel koolitustel, mis on seotud tehisintellekti, digiturunduse, e-kaubanduse, video, disaini, pedagoogika ja tarkvaraarendusega. Maarja väärib esiletõstmist kui järjepidev, motiveeritud ja väga praktilise hoiakuga õppija. Maarja jaoks ei tähenda õppimine pelgalt teadmiste kogumist, vaid võimalust teha oma tööd teadlikumalt, tõhusamalt ja kvaliteetsemalt.
Maarja Mänd– Koeru Lasteaed Päikeseratas eripedagoog. Maarja läbis eelmisel õppeaastal Kaasava Hariduse Keskuse 120 tunnise koolituse “Lasteaia tugiteenuste koordineerija arenguprogrammi” ning 2026. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi täiendusõppeprogrammi “Käitumis- ja eneseregulatsiooniraskustega õppija märkamine ja toetamine koolikeskkonnas”. Uute teadmiste omandamine on kasvatanud usku oma võimetesse, julgustades võtma elus suuremaid väljakutseid.
Merike Kont- Põhja-Järva Kool algklasside õpetaja ja füüsikaõpetaja. Merike väärib esiletõstmist, sest ta on erakordne karjääripööraja, kelle mitmekülgne taust ja pidev eneseareng inspireerivad nii kolleege kui ka õpilasi. Ta on õppinud kingsepaks, töötanud aastaid kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistina ning seejärel teinud julge pöörde haridusvaldkonda. Koolis alustas ta algklasside õpetajana, lõpetas töö kõrvalt magistriõpingud ning on tänavu võtnud enda kanda ka füüsika õpetamise, läbides lühikese ajaga kaks erialast mikrokraadi.
Reet Jänes– Järvamaa Rakenduslik Kolledži Kutseõpetaja. Ta on viimase kahe aasta jooksul läbinud üle kahekümne erialase koolituse. Tema tugevus ei seisne ainult kogemustes, vaid ka pidevas enesearendamises. Reet lõpetab hetkel bioloogia mikrokraadi, et mõista veel paremini hobuste anatoomiat, füsioloogiat ja heaolu. Just see teadmistejanu viibki ta nüüd uude rolli – bioloogia õpetajaks, kus ta saab ühendada teaduspõhise mõtlemise, praktilise kogemuse ja selge pedagoogilise lähenemise.
Reili Vassiljev- Järvamaa Rakenduslik Kolledži Õppegruppide juhataja. Reili on silmapaistev näide täiskasvanud õppijast, kelle järjepidev enesearendamine loob väärtust nii talle endale, kolleegidele kui ka kogu koolile. Töötades Järvamaa Kutsehariduskeskuses õppegruppide juhatajana, on ta otsustanud omandada uue eriala ning lõpetas sel aastal IT-süsteemide nooremspetsialisti õppe. Tema õppimine näitab suurt õpitahet, sihikindlust ja valmisolekut pidevalt areneda.
Aasta koolitaja laureaat – Kristi Mikola
Järvamaa Haiglas taastusravi- ja rehabilitatsiooniosakonna tegevusterapeut.
Kristi alustas täiskasvanute koolitamisega hooldustöö- ja sotsiaalvaldkonnas 2016.aastal. Sellest on kasvanud välja süsteemne ja järjepidev sotsiaal- ja hooldustöö valdkonna koolitusprogramm Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis. Kristi tegutseb edukalt hooldustöö- ja sotsiaalvaldkonnas täiskasvanute koolitajana. Tema koolitustel osalevad erialase tasemehariduseta või aegunud oskustega sotsiaal- ja tervishoiuasutuste hooldustöötajad, tegevusjuhendajad, tugiisikud ning omastehooldajad ja ka need täiskasvanud, kes soovivad sotsiaaltöö valdkonnas omandada või uuendada kutsealaseid oskusi.
Kristi loengud on praktilise sisuga, õpetlikud ja huvitavad. Lisaks teoreetilistele teadmistele köidab Kristi oma õppijad huvitavate eluliste näidetega igapäevatööst. Õppijad on öelnud, et arvestades sotsiaalvaldkonna väljakutseid pakkuvat õhkkonda ja pingelist töökoormust on Kristi oma töös innustav, rõõmsameelne ja optimistlik eeskuju. Tal on selge, ladus ja lihtne jutt ning arusaadavad näited.
Aasta koolitaja eripreemia – Kaidi-Ly Välb
OÜ Sinilinnutee, asutaja, koolitaja, psühholoog. Juba kümme ja rohkem aastat tegelenud psühholoogi, nõustaja ja koolitajana. Soovib alati pakkuda väärtust mitte lihtsalt asja ära teha. Tema kirjeldamiseks sobib väljend elukestev õppija. Kui ta midagi veel ei tea, siis teeb selle endale selgeks. Ta on õppinud paljusid erinevaid ameteid, millest 90% kasutab ta oma töös igapäevaselt. Tema sõnavarasse ei kuulu väljendid “pole võimalik” või “ei saa”. Need on asendunud fraasiga “Teeme ära”. Iga inimene väärib personaalset lähenemist ka suures grupis ning just seda ta koolitajana pakub.
Nominendid
Aet Sarv- Türi Ühisgümnaasium inglise keele õpetaja ning Keeletekooli Yes inglise keele koolitaja. Aet on pühendunud ja õppijasõbralik koolitaja, kes aitab täiskasvanutel omandada enesekindlust inglise keele kasutamisel nii tööelus kui igapäevases suhtluses. Tema koolitused on praktilised, toetavad ja julgustavad õppijaid ületama keelebarjääre. Aet oskab luua turvalise õpikeskkonna, kus õppijad tunnevad end väärtustatuna ning julgevad aktiivselt õppimises osaleda. Täiskasvanute õpetamine nõuab suurt empaatiat, kannatlikkust ja motiveerimisoskust ning Aet Sarv paistab nende omadustega silma.
Ester Altermann- Järvamaa Rakenduslik Kolledži kutseõpetaja. Lisaks igapäevatööle ja tundide andmisele Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis on Ester lektoriks majandusarvestuse koolituste läbiviimisel. Viimane raamatupidamise ja finantsalane kursus toimus eelmise aasta lõpus ja selle alguses. Tema õpetamise tulemusel on mitmed õpilased läinud edasi õppima majandusarvestust, omandanud kõrghariduse ja sooritanud raamatupidaja kutseeksami.
Kätlin Merisalu- //kood õppekeskuste juht. Kätlini igapäevatöö on kolme Eestis asuva õppekeskuse koordineerimine, jagades end edukalt nii Võru, Paide kui Jõhvi vahel. Lisaks sellele on tema suureks kireks ja hobiks tööväliselt rahvakultuur ning ta tegutseb mitme rahvatantsurühma juhendajana ning panustab ise koorilaulu püsimisse Ida-Virumaal. Oma tööl on Kätlini vedada just naistele, keda on tehnoloogiavaldkonnas liiga vähe, mõeldud 4-päevase kursuse vedamine ja korraldamine – kood/Empower. Tänaseks on koolitusprogramm toimunud nii Jõhvis kui Paides, sügisel on järg Võru käes.
Aasta õpitegu laureaat – Türi Perepesa kogukondlik vanemahariduse süsteem
See kogukondlik vanemahariduse süsteem on järjepidevalt arenev õpitegu, mille eesmärk on toetada lapsevanemaid, tugevdada kogukondlikke suhteid ning suurendada teadlikkust vaimsest tervisest, vanemlusest ja peresuhetest. Õpitegu väärib esiletõstmist, sest see on loonud Türi valda turvalise ja hoitud õpikeskkonna, kus täiskasvanud saavad õppida läbi praktiliste kogemuste, arutelude ja üksteise toetamise. Õpiteo sees on toimunud erinevad vanemahariduslikud tegevused ja kogukondlikud õpiõhtud, sealhulgas Papside Klubi, Empside Klubi, loengud, vestlusringid, koolitused ja praktilised töötoad. Õpitegevusi on läbi viinud erinevad koolitajad, spetsialistid, kogemusnõustajad ning Türi Perepesa meeskond koostöös partneritega. Õpitegu on olnud suunatud lapsevanematele, peredele sõltumata nende varasemast õpikogemusest või teadmiste tasemest.
Sealsed õpitegevused on aidanud täiskasvanutel mõista, et õppimine ei lõpe kooli lõpetamisega, vaid toimub kogu elu jooksul läbi kogemuste, arutelude, koostöö ja enesearengu. Mitmed osalejad on toonud välja, et nad on muutunud teadlikumaks, julgemaks abi küsima ning oskavad paremini märgata nii enda kui ka oma lähedaste vajadusi.
Nominendid
Noor Meister- Järvamaa Rakendusliku Kolledži meeskond koostöös Haridus-ja Noorteametiga HARNO korraldas õpiteo „Laotöötaja Noor Meister 2026“. Õpitegu seisnes laotöötaja erialaoskusi arendava ja populariseeriva „Noor Meister 2026“ teleformaadis kutsevõistluse korraldamises. Laotöötaja Noore Meistri 2026 korralduseks moodustati Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis meeskond, kuhu kuulusid kolledži logistika, IT, elektri, koka eriala õpetajad ja õpilased, kooli erinevate osakondade spetsialistid ja koostööpartnerid ettevõtetest. Noor Meister 2026 korraldamine näitas, et õppimine ei toimu ainult klassiruumis, vaid ka ühise praktilise ettevõtmise kaudu.
Lastevanemate kool – Lastevanemate kool on Türi Ühisgümnaasiumi uus algatus, mis on suunatud lastevanematele. Gümnaasiumisse jõudes jäävad noored tihti oma muredega üksi – ajaplaneerimise, õpitahte, motivatsiooni, ärevuse ja pingetega. Nii ootavad ja vajavad nad üha enam kodu tuge. Nii toimus ühe õppeaasta jooksul 2 lastevanematele suunatud lühikoolitust, mille viis läbi kooli õpinõustaja Taive Saar. Teemadeks olid “Kui õppimine tekitab ärevust – kuidas vanem saab toetada?” ja “Kuidas veelgi tõhusamalt toetada kodus õppivat noort?”. Soovime Lastevanemate koolist kujundada traditsioonilise ettevõtmise.
Türi Raamatukogu- Türi Raamatukogu kui kogukonna elukestva õppe ja arengu keskus. Türi Raamatukogu on kujunenud traditsioonilisest raamatukogust kogukonna elukestva õppe ja arengu keskuseks, mis toetab inimeste õppimist, iseseisvat toimetulekut ja ühiskondlikku kaasatust.
Raamatukogu roll ei piirdu enam ainult info ja kirjanduse vahendamisega, vaid hõlmab aktiivset õppimist, juhendamist ja kogukonna ühendamist. Raamatukogu loob keskkonna, kus õppimine ei sõltu vanusest, haridustasemest ega sotsiaalsest taustast, vaid vajadusest ja huvist. See toetab võrdsust ning suurendab ligipääsu teadmistele ja oskustele kogu kogukonnas.
ÖÖÖÖkohvikute kolmapäev-28. jaanuaril muutus Paide jalgpalli sisehall tõeliseks elamuskohvikuks, kui Öööökohvikute kolmapäevade sari tõi juba teist korda kokku Järvamaa Rakendusliku Kolledži noored, õpetajad ja kõik hea toidu ning liikumise sõbrad. Seekordne erivaimuga õhtu kandis nime „Karistusala Kohvik“ .
Öööökohvik oli kogukondlik õpisündmus, mis ühendas kutseõppe, praktilise tegutsemise, ettevõtlikkuse, koostöö ja kogukonnale suunatud teenuse. Osalejad said rakendada erialaseid teadmisi ja oskusi, harjutada meeskonnatööd, suhtlemist klientidega, ajaplaneerimist, vastutuse võtmist, teenindust, toidu valmistamist, ruumide kujundamist, turundust ning sündmuse korraldamist.
Aasta õppijasõbralik tööandja laureaat – Järva Coop Paide Ehituskeskuse kauplus
Järva Coop Paide Ehituskeskuse kauplus väärib esiletõstmist õppijasõbraliku tööandjana, kuna on järjepidevalt panustanud noorte ja tulevaste spetsialistide arengusse. Ettevõte on olnud usaldusväärne partner Järvamaa Rakenduslikule Kolledžile, pakkudes praktikavõimalusi ja toetades õppijate praktiliste oskuste kujunemist reaalses töökeskkonnas.
Organisatsioon paistab silma valmisolekuga võtta vastu praktikante erinevatelt erialadelt ning pakkuda neile juhendamist, mis aitab siduda teoreetilisi teadmisi praktilise tööga. Järva Coop tegutseb laiapõhjaliselt ja stabiilselt, pakkudes töövõimalusi ning arengut paljudele töötajatele erinevates piirkondades. Seetõttu on tegemist tööandjaga, kes mitte ainult ei loo töökohti, vaid panustab aktiivselt tulevaste töötajate kujundamisse ning elukestva õppe väärtustamisse. Coopil on oma e-õppe keskkond, kuhu suunatakse iga töötaja omandama just tema ametikohale vajalikke teadmisi.
Juhul, kui Coopi töötaja omandab kutset või taset, millega kaasneb praktika tegemise kohustus, siis võimaldatakse see üldjuhul läbida kas töökohapõhises kaupluses või mõnes muus üksuses. Samuti parandab õppimise toetamine teeninduse kvaliteeti ning suurendab töötajate rahulolu.
Nominendid
Järvamaa Rakenduslik Kolledž– organisatsioon väärtustab järjepidevalt töötajate arengut, enesetäiendamist ja kaasaegsete oskuste omandamist. Kolledž toetab õppimist nii formaalse täiendkoolituse, koostööprojektide kui ka igapäevase kogemuste jagamise kaudu. Õppimist nähakse organisatsiooni loomuliku osana ning töötajaid julgustatakse osalema koolitustel, seminaridel ja erialases arengus. Kolledž loob keskkonna, kus väärtustatakse innovatsiooni, koostööd ja elukestvat õpet.
Kolledž pakub igal kuul pea kümmet erinevat täiendkoolitust, kus saavad osa võtta ka oma töötajad. Peale selle on organisatsioonil ka Erasmus+ projektid, mille raames käib nii väliskoolitajaid kui ka töötajatel on võimalus arendada ennast välismaal. Tööandja annab võimaluse ja tagab selle, et töötajal on võimalus osaleda tundides ja loengutes isegi kui need on töö ajal, mõistes töötaja soovi end arendada.
Järvapesa lasteaed– Järvapesa lasteaed on sel õppeaastal olnud tõeline õppiv organisatsioon. Lasteaia jaoks ei ole õppimine üksikute töötajate isiklik pingutus, vaid kogu asutuse arengukultuuri osa. Loodud on keskkond, kus töötaja professionaalne kasv on väärtustatud, toetatud ja seotud laste heaolu ning õppe- ja kasvatustöö kvaliteediga. Sel aastal kaitsesid 3 töötajat magistrikraadi, 5 abiõpetajat omandasid lapsehoidja kutsepädevused, 1 õpetaja läbis mikrokraadiõppe ning 1 õpetaja omandas uue kutsestandardi järgi õpetaja tase 6 kutse. Lisaks täiendasid end asutuse juhtkonna liikmed. Järvapesa lasteaia jaoks tähendab õppijasõbralik tööandja seda, et töötajat julgustatakse õppima, tema arengut märgatakse ning õpitut väärtustatakse kogu organisatsiooni ühise kasvuna.
AS Hoolekandeteenused Türi Kodu– Eesti suurim erihoolekandeteenuste pakkuja, kelle tegevus on suunatud inimeste väärika ja toetatud elukvaliteedi tagamisele. Ettevõte on oluline tööandja sotsiaalvaldkonnas, pakkudes spetsialistidele arenguvõimalusi ning panustades töötajate kompetentsi tõstmisse. Töötajate erialaste teadmiste ja oskuste järjepidev arendamine võimaldab paremini mõista klientide vajadusi ning rakendada sobivaid sekkumisviise. Samuti on õppimisvõimaluste pakkumine avaldanud positiivset mõju töötajate motivatsioonile ja töörahulolule. Võimalus ennast täiendada ja areneda loob töötajates tunde, et neid väärtustatakse ning nende panus on oluline.
Türi Noortekeskus/Türi Perepesa– Türi Noortekeskus ja Türi Perepesa väärivad esiletõstmist õppijasõbraliku tööandjana, sest organisatsioonid väärtustavad õppimist, arengut ja inimeste toetamist igapäevase töö loomuliku osana. Töötajate arengut toetatakse järjepidevalt erinevate koolituste, õppepäevade ja koostööprojektidega. Töötajaid innustatakse ennast täiendama, uusi teadmisi omandama ning oma oskusi praktikas rakendama. Oluline on, et õppimine ei lõpe kunagi ning arenguks tuleb luua turvaline ja toetav keskkond.
Türi Noortekeskus ja Türi Perepesa väärtustavad pidevat õppimist ning pakuvad töötajatele mitmekesiseid enesetäiendamise võimalusi. Töötajaid suunatakse ja toetatakse osalema erinevatel koolitustel ja õppepäevadel. Õppimist nähakse organisatsioonis loomuliku osana igapäevasest tööst ja professionaalsest arengust. Töötajad osalevad regulaarselt noorsootöö, vaimse tervise, vanemahariduse, suhtlemisoskuste, meeskonnatöö, digioskuste ja ennetustöö teemalistel koolitustel. Oluline on, et õppimisvõimalused ei ole suunatud ainult juhtidele või kitsale spetsialistide ringile, vaid kogu meeskonnale.
Tänavune üle-eestiline täiskasvanud õppija nädal (TÕN) toimub 14.-25. oktoobrini ja sel ajal on fookuses inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul.
Täiskasvanuhariduse tunnustussündmuse korraldaja on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon “Andras” ning seda on kaasrahastanud Euroopa Liit projektist “Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine”.
